Kõik Venemaa olulisemad sõltumatud vabaühendused ja inimõiguste aktivistid olid 2021. aasta lõpuks täielikult maha surutud. Ülejäänud aga vältisid Kremlile ebamugavaid teemasid. Raport käsitleb Vene kodanikuühiskonna olukorda Ukraina sõja puhkedes, sõja mõju ühiskonnale ja tulevikuväljavaateid.
Loe rohkem
Hoolimata üha kuhjuvatest tõenditest Venemaa vägede räigete inimõiguste rikkumiste kohta Ukrainas, on EL otsustanud mitte rakendada uut Magnitski seadust rikkumiste toimepanijate ja käsuandjate musta nimekirja kandmiseks.
Loe rohkem
Rahvusvahelise relvastuskontrolli arhitektuur on murenenud juba aastaid. Seni veel allesolevad meetmed on kas osaliselt kaotanud oma tõhusust või on nende täitmine peatatud. Sageli on põhjuseks Venemaa, kes on jätnud enda lepingujärgsed kohustused täitmata.
Loe rohkem
Venemaa sõda Ukraina vastu on Euroopa geopoliitilises olukorras toonud kaasa mitu põhjalikku muutust. Mitu ELi liikmesriiki ja institutsiooni ütles lahti aastakümneid kestnud dogmaatilistest põhimõtetest ning väljakujunenud tavadest julgeoleku- ja kaitsepoliitikas, et vastata Venemaa agressioonile ja kaitsta Euroopat. Vastasseis väljendub kõige selgemini energiavaldkonnas, kuna nii sõja eel kui ka selle ajal kasutas Venemaa ära oma mõjuvõimu Euroopa energiaturul, et ohjata Euroopa vastumeetmeid, lõhestada ELi ja takistada liikmesriike suurendamast oma toetust Ukrainale.
Loe rohkem
Selles raportis vaadeldakse, kuidas Venemaa valmistus täiemahuliseks sissetungiks Ukrainasse. Täpsemalt uuritakse Venemaal ja Ukrainas tehtud ettevalmistusi ning pingutusi infoväljal ja Hiina- suhete arendamist.
Loe rohkem
2022. aasta raputas läänemaailma ärkvele. Globaalse lõuna reaktsioon Ukraina sõjale tõi esile Venemaa püsiva mõjuvõimu Aafrikas, Ladina-Ameerikas, Lähis-Idas ning Lõuna- ja Kagu-Aasias.
Loe rohkem
Täiemahulise sõja esimestel nädalatel teatas Ukraina, et Moskva võimud küüditavad okupeeritud aladelt lapsi ja kavandavad nende lapsendamist Venemaal. Hiljem on ÜRO, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, Euroopa Parlament ja USA välisministeerium Ukraina süüdistusi kinnitanud. Teadaolevate ohvrite hulk kasvab päev-päevalt ning hinnangute kohaselt küündib riigist välja saadetud laste arv juba sadadesse tuhandetesse. Ometi ei ole selle sõjakuriteo peatamiseks tehtud piisavalt ja kahjuks ongi sellises olukorras võimalik vähe ära teha.
Loe rohkem
Pärast Ukraina iseseisvumist 1991. aastal on oht Venemaaga sõtta sattuda mitmel korral päevakorda kerkinud ja siis jälle vaibunud. Paljude välisvaatlejate silmis oli 2014. aastal vallandunud sõda pigem Venemaa toetatud separatistide algatatud hübriidsõda kui täiemahuline sõda ning Minski kokkulepped pidid selle vaigistama. Enne 2021. aasta lõppu, mil USA tõi päevavalgele tõendid Venemaa sõjaplaanidest, uskusid vaid üksikud vaatlejad, et Venemaa võib minna Ukraina survestamisest ja hirmutamisest kaugemale. Kui sõda 2022. aasta veebruaris puhkes, kõlas kõikjal küsimus „miks?“.
Loe rohkem
Hoolimata ulatuslikest sanktsioonidest, kurnavast islamirevolutsioonist ja sõjast Iraagiga on Iraan suutnud viimastel aastakümnetel nullist üles ehitada iseseisva kaitsetööstuse ja näidata arvestatavat võimsust relvasüsteemide tootmisel. Edu algas kolmanda põlvkonna hävitajate ja tankide lihttehnoloogilise pöördprojekteerimisega ning nüüdseks on jõutud suure täpsusega pikamaa ballistiliste rakettide tootmiseni.
Loe rohkem
Ukraina relvajõudude pea igapäevased positiivsed teated edust rindel on pannud mitmed eksperdid spekuleerima sõja lõppemise aja ja viisi üle. Ent sõda jätkub. Venemaa on võtnud sihikule kogu Ukraina tsiviiltaristu ja seetõttu on elanikkonnakaitse jätkuvalt ülioluline. Ukraina esimeste sõjakuude kogemus on andnud olulisi õpitunde, millega elanikkonnakaitse planeerimisel arvestada. Seda kõikjal, ent iseäranis riikides, kellel lasub Venemaa sõjalise agressiooni oht.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
