Kõik Venemaa olulisemad sõltumatud vabaühendused ja inimõiguste aktivistid olid 2021. aasta lõpuks täielikult maha surutud. Ülejäänud aga vältisid Kremlile ebamugavaid teemasid. Raport käsitleb Vene kodanikuühiskonna olukorda Ukraina sõja puhkedes, sõja mõju ühiskonnale ja tulevikuväljavaateid.
Alates Vladimir Putini võimuletulekust on Venemaa kodanikühiskond aegamööda täielikult riigi kontrollile allutatud ning sõltumatu kodanikuaktivismi poliitiline mõjujõud olematuks muudetud. Selle eesmärgi saavutamiseks ehitas Kreml üles riiklikult loodud ja kontrollitud vabaühenduste (ehk GONGOde) tugeva võrgustiku, piirates samal ajal teiste vabaühenduste välisrahastust.
Neid, kes Kremli reegleid ei järginud, diskrimineeriti ja kiusati taga nn välisagentide seaduste alusel. Samal ajal on kohalikud võimuorganid lõpetanud igasuguse ametliku ja mitteametliku suhtluse kodanikuühiskonna n-ö politiseeritud osaga.
Venemaa sissetung Ukrainasse tugevdas veelgi Kremli tahet välja juurida kõikvõimalikud teisitimõtlemise vormid. Ülejäänud sõltumatuid professionaalseid vabaühendusi tabas sügav kriis. Alates 2022. aasta veebruarist on need lülitunud ellujäämisrežiimile. Suure tõenäosusega haarab riik need ühendused tsentraliseeritud rahalise toetuse süsteemi kaudu oma kontrolli alla või lõpetab lähitulevikus üldse nende tegevuse.
Sõltumatute vabaühenduste põhiteemade, näiteks inimõiguste eest seismisega hakkavad seejärel tegelema GONGOd. Parema rahastuse, laiema meediakõlapinna ja valitsussidemete mõjul suudavad GONGOd meelitada oma ridadesse rohkem noori. Paljudes piirkondades oli organiseeritud sõltumatu kodanikuaktiivsus napp või olematu juba enne sõda ja lähiaastatel ei ole oodata, et see uuesti suureneks.
Venemaal ei ole kunagi kuigi aktiivselt vabaühendustes osaletud ja laiemale avalikkusele ei lähe kodanikuühiskonna probleemid korda. Seetõttu tuleks Venemaa kodanikuaktivismi tulevikust rääkides hoiduda ülemäära optimistlikest ootustest. Isegi kui Putini režiim kokku kukub, võib vaevalt eeldada tõeliselt sõltumatu ja elujõulise kodanikuühiskonna kiiret esiletõusu.
Uuring põhineb intervjuudel eri piirkondade vabaühenduste esindajatega, kes 2022. aasta veebruaris asusid Venemaal. Uuringus püüti kajastada geograafiliselt võimalikult laia ala, et uuring oleks usaldusväärsem ja kirjeldaks paremini riigis toimuvaid protsesse.
Analüüs näitab ka seda, et Moskva, suurte provintsikeskuste ja Põhja-Kaukaasia esindajate arusaamad kodanikuühiskonna hetkeolukorrast ja tulevikulootused on väga erinevad. Omavahelise suhtluse puudumine nende piirkondade vahel ainult võimendab Vene kodanikuühiskonna lõhestatust ja killustatust.
Eriti tähelepanuväärne on olukord Põhja-Kaukaasias. Kuigi kohalikud sõltumatud vabaühendused ja aktivistid on suuresti kaotanud oma positsiooni ühiskonnas, suhtuvad nad erinevalt muust Venemaast Ukraina sõtta taunivamalt, oma kodupiirkonna tulevikku aga optimistlikumalt. Nad loodavad taaselustada põlisrahvaste keele ja kultuuri välismaal asuvate diasporaade ja kodanikuühiskonna tekke toel.
Laadi alla ja loe (inglise keeles): Is There Life in the Desert? Russian Civil Society After the Full-Scale Invasion of Ukraine (PDF)
