2020. aasta lõpus avas Valgevene Astravetsi tuumaelektrijaama. Leedu peab Venemaa valitsuse rahastatud ja Vene riigile kuuluva korporatsiooni Rosatom ehitatud rajatist ohuks oma riigi julgeolekule. Projekt on Balti piirkonnas juba põhjustanud seni lahendamata hõõrdumisi ning olukord on hea näide sellest, miks ja kuidas Moskva oma huve edendab, kasutades ära Euroopa riikide püüdlusi tuumaenergiat kasutusele võtta.
Loe rohkem
Venemaa on suurvõim ning piirnevad riigid näevad selgelt naabri otsustavust oma mõjuvõimu säilitamise püüdel. Venemaa huvid on sageli seotud väliste probleemidega järjest kaootilisemas maailmas, kuid isegi põgus pilk Habarovskile, Valgevenele ja Lõuna-Kaukaasiale toob fookusse asjaolu, et probleemide allikad asuvad ka Venemaa enda territooriumil.
Loe rohkem
Raport teeb tagasivaate 2007. aasta kevadel pronkssõdurina tuntud Teise maailmasõja monumendi ümber puhkenud kriisile, mida mäletatakse nii Eestis kui ka piiri taga. See oli üks esimesi märke selle kohta, et Venemaa ja Lääne suhted on jahenemas, ühtlasi sisaldas kriis esimest korda laialdasi küberrünnakuid riigi vastu.
Loe rohkem
Raporti eesmärkideks on selgitada Ukraina tugevdamist, kerksust ja meelekindlust langetada ise oma otsused vaatamata suurele asümmeetriale võimusuhetes ning sellele, kuidas Venemaa kasutab ära riigi haavatavust ja lõhestatust. Lisaks kirjeldab raport, miks president Volodõmõr Zelenski on Venemaale ühtaegu nii võimalus kui ka probleem ning toob välja Läänele vajalikud ja realistlikud eesmärgid.
Loe rohkem
Ida-lääne rollid on Läänemerel vahetunud. NATO peab võtma ofensiivse hoiaku alates hetkest, kui heidutus läbi kukub, et tagada ühendusteed Balti riikidesse. Vaja on sünkroniseeritult merelisi võimeid arendada ning luua juhtimisühtsus.
Loe rohkem
Kreml otsustas hirmutada Ühendriike “Patruševi doktriini” ja Venemaa “imerelvade” animatsioonidega, Washington viimaks “ehmuski” ja alustas tõelist võidurelvastumist.
Loe rohkem
“Kõige olulisem küsimus on Eesti ja Venemaa motivatsioon kohtuda kõrgeimal tasemel. Eesti püüab näidata, et on avatud ega pelga Venemaaga suhelda, kuigi kahepoolsed suhted olemuslikult ei muutu,” kommeneetris Rahvsuvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur ja kolumnist Kalev Stoicescu 7. aprillil Postimehes ilmunud arvamusloos.
Loe rohkem
“Gerassimov ütles välja, et Venemaa on sõjas Läänemaailmaga,” kommenteeris Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu Kuku raadio saates “Välismääraja” Venemaa Föderatsiooni relvajõudude staabiülem kindral Valeri Gerassimovi nn piiratud tegevuste ehk hübriid- või mittelineaarse sõja pidamise doktriini. Viimane kerkis aasta algul taas avalikkuse huviorbiiti, sest president Vladimir Putin tellis väidetavalt uue sõjalise doktriini, mis hõlmab ka hübriidsõda.
Loe rohkem
“Miks Krimm nii lihtsalt ära anti ning millised olid Vladimir Putini juhitud Venemaa motiivid viis aastat tagasi ja nüüd? Kas on rahvusvahelisi mõjukaid hoobasid, millega oleks võimalik tänast Venemaad agressiivselt kursilt tagasi pöörata või vähemalt ohjeldada?” uuris Ainar Ruussaar Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadurilt ja staažikalt diplomaadilt Reine Oidekivilt.
Loe rohkem
Rahvsuvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov leiab 12. veebruari Postimehe veergudel, et elame endiselt külma sõja ajastul.
Loe rohkem