Hoolimata ulatuslikest sanktsioonidest, kurnavast islamirevolutsioonist ja sõjast Iraagiga on Iraan suutnud viimastel aastakümnetel nullist üles ehitada iseseisva kaitsetööstuse ja näidata arvestatavat võimsust relvasüsteemide tootmisel. Edu algas kolmanda põlvkonna hävitajate ja tankide lihttehnoloogilise pöördprojekteerimisega ning nüüdseks on jõutud suure täpsusega pikamaa ballistiliste rakettide tootmiseni.
Loe rohkem
Vene relvajõude ähvardab Venemaa enda algatatud täiemahulises sõjas ajalooline lüüasaamine, ent see ei tähenda, et Venemaa kui vastuluureriigi kese põrmustuks. Vastupidi, Venemaa ühiskonna süvenev militariseerimine ja julgeolekustamine toob suure tõenäosusega korra ja kuulekuse tagajana esiplaanile just Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) – režiimi mõõga ja kilbi.
Loe rohkem
Kantsler Willy Brandti idapoliitika (Ostpolitik) vaimus pidas Saksamaa kaubandussidemeid Venemaa ja Hiinaga tähtsamaks kui nende riikidega seotud geopoliitilisi ohtusid. Loodeti, et autokraatlikud majanduspartnerid liberaliseeruvad lõpuks ja „muutuvad kaubanduse mõjul“. Nüüd on Berliinis juba pea aasta puhunud muutuste tuuled.
Loe rohkem
Ukraina relvajõudude pea igapäevased positiivsed teated edust rindel on pannud mitmed eksperdid spekuleerima sõja lõppemise aja ja viisi üle. Ent sõda jätkub. Venemaa on võtnud sihikule kogu Ukraina tsiviiltaristu ja seetõttu on elanikkonnakaitse jätkuvalt ülioluline. Ukraina esimeste sõjakuude kogemus on andnud olulisi õpitunde, millega elanikkonnakaitse planeerimisel arvestada. Seda kõikjal, ent iseäranis riikides, kellel lasub Venemaa sõjalise agressiooni oht.
Loe rohkem
Venemaa kavandatud võidukas sõjaline erioperatsioon, millega loodeti Ukraina pealinn Kiiev vallutada kolme päevaga, on kestnud juba peaaegu üheksa kuud. Samal ajal, kui Ukraina relvajõud jätkavad võitlust vaenlasega lahinguväljal, peavad juristidest võitlejad aitama Ukrainat, et tagada neile õiguslik kaitse Venemaa ebaseadusliku kallaletungi eest, ja võtma toimepanijad vastutusele.
Loe rohkem
29. oktoobril astus Venemaa välja Musta mere teraviljaleppest, mille eesmärk on tagada sõjast räsitud Ukrainast hädavajalike põllumajandussaaduste vedu näljahäda äärel olevatesse maailma lõunapoolsetesse riikidesse. Vaid paar päeva hiljem teatas Venemaa, et liitub taas leppega. Kas need mahhinatsioonid koos Ukraina nisu süstemaatilise varastamise ja edasitoimetamisega Assadi režiimile on ühe ja sama Venemaa-pusle tükid, osad ühest ja samast võitlusest multipolaarse maailmakorra eest? Artiklis seletatakse leiva tähtsat ja keerukat rolli Süüria kodusõjas ning tuuakse esile seosed Venemaa geopoliitilise strateegia, eesmärkide ja riiklike doktriinidega.
Loe rohkem
Milline on Vene ühiskonna suhtumine sõtta? Kas nad toetavad sõda, kui jah, siis miks? Need küsimused hakkasid ringlema kohe pärast Venemaa sissetungi algust. Sellest ajast alates on vastuste leidmiseks korraldatud mitu suurt arvamusküsitlust. Kuid paljud eksperdid kahtlevad nende küsitluste paikapidavuses, sest täieliku tsensuuri tingimustes, repressioonide ja hirmu õhkkonnas on vastajate siirus kaheldav.
Loe rohkem
Sarja “Venemaa sõda Ukrainas” kümnes osa käsitleb lääne sõjalist abi Ukrainale.
Loe rohkem
Sarja “Venemaa sõda Ukrainas” üheksas osa on Venemaa propagandasõjast.
Loe rohkem
“Venemaa sõda Ukrainas” sarja seitsmes lühiülevaade käsitleb Venemaa sõjalisi ja poliitilisi ettevalmistusi Ukraina ründamiseks, mida vaadeldakse laiaulatuslike sõjaliste operatsioonide läbiviimise valmiduse vaatenurgast.
Loe rohkem