EL on alustanud uut idasuunalist laienemist ajal, mil Euroopas ja rahvusvahelises korras on kätte jõudnud oluline murdepunkt. On selge, et Ukraina liitumine muudab oluliselt ELi välispoliitikat ja rahvusvahelist mõju.
Loe rohkem
Ukraina suutlikkus tõrjuda maailma üht tugevaimat sõjalist jõudu on rahvusvahelist kogukonda üllatanud. Pärast täiemahulise sissetungi algust 2022. aasta veebruaris ei ole ei Venemaa – vaatamata oma arvulisele ja võimete ülekaalule – ega ka Ukraina suutnud saavutada üleolekut õhus.
Loe rohkem
Enne Venemaa täiemahulist kallaletungi Ukrainale oli lääne tähelepanu pöördumas Ida-Aasiale ning 21. sajandi esimese poole olulisimaks sõlmküsimuseks peeti Hiinat. Uus olukord aga eeldab kõigilt osapooltelt rahvusvahelise julgeolekuarhitektuuri põhjalikku ümberhindamist. Eestile ja Jaapanile avab see võimaluse täiendada oma julgeolekukäsitlust nii seoses ühiste strateegiliste ohtude kui ka Venemaa ja Hiina põhjustatud laiemate geopoliitiliste nihetega.
Loe rohkem
Kuna Euroopa Liit plaanib aasta lõpuks otsustada, kas alustada ühinemisläbirääkimisi Ukrainaga, on poliitilise arutelu soodustamiseks viimane aeg avada selle otsuse praktilisi tagajärgi.
Loe rohkem
Kõik Venemaa olulisemad sõltumatud vabaühendused ja inimõiguste aktivistid olid 2021. aasta lõpuks täielikult maha surutud. Ülejäänud aga vältisid Kremlile ebamugavaid teemasid. Raport käsitleb Vene kodanikuühiskonna olukorda Ukraina sõja puhkedes, sõja mõju ühiskonnale ja tulevikuväljavaateid.
Loe rohkem
Hoolimata üha kuhjuvatest tõenditest Venemaa vägede räigete inimõiguste rikkumiste kohta Ukrainas, on EL otsustanud mitte rakendada uut Magnitski seadust rikkumiste toimepanijate ja käsuandjate musta nimekirja kandmiseks.
Loe rohkem
Rahvusvahelise relvastuskontrolli arhitektuur on murenenud juba aastaid. Seni veel allesolevad meetmed on kas osaliselt kaotanud oma tõhusust või on nende täitmine peatatud. Sageli on põhjuseks Venemaa, kes on jätnud enda lepingujärgsed kohustused täitmata.
Loe rohkem
Venemaa sõda Ukraina vastu on Euroopa geopoliitilises olukorras toonud kaasa mitu põhjalikku muutust. Mitu ELi liikmesriiki ja institutsiooni ütles lahti aastakümneid kestnud dogmaatilistest põhimõtetest ning väljakujunenud tavadest julgeoleku- ja kaitsepoliitikas, et vastata Venemaa agressioonile ja kaitsta Euroopat. Vastasseis väljendub kõige selgemini energiavaldkonnas, kuna nii sõja eel kui ka selle ajal kasutas Venemaa ära oma mõjuvõimu Euroopa energiaturul, et ohjata Euroopa vastumeetmeid, lõhestada ELi ja takistada liikmesriike suurendamast oma toetust Ukrainale.
Loe rohkem
Selles raportis vaadeldakse, kuidas Venemaa valmistus täiemahuliseks sissetungiks Ukrainasse. Täpsemalt uuritakse Venemaal ja Ukrainas tehtud ettevalmistusi ning pingutusi infoväljal ja Hiina- suhete arendamist.
Loe rohkem
2022. aasta raputas läänemaailma ärkvele. Globaalse lõuna reaktsioon Ukraina sõjale tõi esile Venemaa püsiva mõjuvõimu Aafrikas, Ladina-Ameerikas, Lähis-Idas ning Lõuna- ja Kagu-Aasias.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
