Ukraina jätkab võitlust, et säilitada kogu riigis elektrivarustus, samas kui Venemaa suurendab õhurünnakuid ja suunab neid üha rohkem elektritootmisrajatistele. Ukraina energiasüsteemi märkimisväärne vastupidavus tuleneb mitmest tegurist: elektrisüsteemi varuvõimsus ja kohanemisvõime, sissetungieelsed ettevalmistavad meetmed ning suutlikkus taastada kahjustatud või hävitatud rajatisi.
Loe rohkem
Rahvusvaheliste repressioonide pakett, millega Venemaa püüab tabada välismaal elavaid kodanikke, on mitmekesine ja kasutab paljusid rahvusvahelisi sidemeid. Varjatud represseerimisoht isegi välismaal tähendab, et vahemaa ei ole Kremlile takistuseks. Kuigi poliitiliste mõrvade juhtumeid ei saa lõpuni tõestada, dokumenteerivad inimõiguste organisatsioonid ja meedia regulaarselt Venemaa rahvusvahelise survestamise, delegitimiseerimise, sunnitud tagasipöördumise ja jälgimise juhtumeid.
Loe rohkem
Taristuprojektid ei ole Pekingi mänguraamatus midagi uut, ent 21. sajandiks on neist saanud Hiina ülemaailmse mõjukuse oluline tunnusmärk. Traditsiooniline hiina vanasõna ütleb: „Kui tahad rikkaks saada, ehita esmalt tee“ (要想富，先修路).
Loe rohkem
Teine Trumpi administratsioon pakub Venemaale rahulepet. Selline poliitika ei pruugi tuleneda ainult Donald Trumpi isiklikust Moskva-lembusest ja lepete sõlmimise stiilist, vaid tugineb tõenäoliselt ka teatud strateegilisele arusaamale USA, Hiina ja Venemaa kolmnurgast.
Loe rohkem
Rahvusvahelise arenguabi üle toimuvates aruteludes räägitakse sageli koloniaalpärandi mõjust ning rahastajate ja abisaajate ebavõrdsest võimuvahekorrast. Neis aruteludes tõmbavad tähelepanu Venemaa humanitaarabi ja arengukoostöö, kuna Moskva puhul on teistele riikidele antav abi osa agressiivsest mõjusfääridel põhinevast välispoliitikast. Kas ei näita Venemaa täiemahuline agressioon Ukraina vastu – nagu ka teised tema algatatud sõjad – mitte seda, et arengu soodustamise asemel külvab Kreml ebakindlust ja hävingut?
Loe rohkem
Riikliku julgeoleku arutelude keskmes on taas heidutus. Agressiivsest välispoliitikast juhitud suurte revisionistlike naabritega silmitsi seisvad Taiwan ning Põhja- ja Baltimaad saavad Venemaa agressioonisõjast Ukrainas õppida, kuidas võimendada heidutust oma piirkonnas.
Loe rohkem
Alates sõja algusest 2014. aastal kuni 2019. aastani võitles Kiievi poolel teadaolevalt umbes 3000 venelast. Aastaks 2024 nende arv vähemalt kolmekordistus algsete dissidendipataljonide taassünni ning täiendavate eriüksuste moodustumisega. Mis ajendab teisitimõtlevaid venelasi riigi vastu relva haarama? Kuidas nende visioonid ja vahendid üksteisega suhestuvad? Me ei pruugi kunagi mõista pataljonide tegevuse täielikku ulatust, taktikalisi eesmärke ja sisemist dünaamikat, kuid nende ideoloogiad ja ilmsed sihtrühmad räägivad nii mõndagi Venemaa sisemisest lõhenemisest ja võimalikest sõjajärgsetest tulevikest.
Loe rohkem
Venemaa sissetung Ukrainasse ja Mägi-Karabahhi tagasivallutamine Aserbaidžaani poolt on põhjustanud olulisi geopoliitilisi muutusi ning toonud kaasa mitmesuguseid Vene mõju ilminguid Lõuna-Kaukaasias, mida Moskva on siiani pidanud oma mõjualasse kuuluvaks.
Loe rohkem
Moskva on aastaid survestanud läänt tunnustama Venemaad võrdväärse mõjuvõimuga riigina ja nõustuma Venemaa arusaamaga sellest, kuidas maailmakorda ümber kujundada. Et sundida rahvusvahelist kogukonda Venemaa võimu austama, on kasutatud mitmesuguseid strateegilise heidutuse meetmeid, näiteks tuumaähvardusi.
Loe rohkem
2024. aasta detsembris teatas major Robert Brovdi (Madjar), kes on Ukrainas droonidel põhineva sõjapidamise arendamise eestvedaja, et tema rünnakudroonide rügemendist saab Ukraina relvajõududes eraldiseisev mehitamata brigaad. Alates 2022. aastast on Ukraina droonivõimekus kiiresti paranenud, kasutusele on võetud üle miljoni drooni. Kuid küsimus ei ole pelgalt numbrites – Ukraina relvajõud on võtnud omaks täielikult droonikeskse sõjalise strateegia.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
