Rohkem kui kaks aastat pärast Venemaa sõja algust Ukrainas teatas Rahvavabastusarmee struktuurimuudatusest: strateegilised tugijõud (SSF, strategic support force) saadeti laiali, nende asemel asutati uus üksus infotugijõud (ISF, information support force). See on järjekordne samm, mis näitab, kuidas Hiina sõjavägi oma infovõimekust tugevdab.
Loe rohkem
Venemaa on ajalooliselt olnud „raudteeimpeerium“, tuginedes oma raudteedele, et ühendada maailma suurima riigi tohutut maa-ala. Raudteeliinid on Venemaa maismaaoperatsioonide ja sõjamajanduse jaoks üliolulised logistikateed, mängides keskset rolli sõjategevuses nii Tsaari-Venemaal kui ka Nõukogude Liidus.
Loe rohkem
Norra ja Venemaa stabiilne ja kestev kohalolek Svalbardis võib nende kahe Arktika riigi vahel kaasa tuua suure geopoliitilise võimuvõitluse saarestiku saatuse kindlustamiseks. Kliimamuutuste, ressursikasutuse ja Venemaa läänest eraldatuse tõttu muutub selle Arktika territooriumi julgeolekustaatus üha olulisemaks.
Loe rohkem
Venemaa poliitilise õhustiku ja 2022. aasta septembris välja kuulutatud mobilisatsiooni tõttu on tuhanded venelased kodumaalt lahkunud. Kuigi enamik neist asus elama postsovetlikesse riikidesse, liikus märkimisväärne osa ka ELi liikmesriikidesse. Viimasel paaril aastal on asjatundjad uue venelaste sisserände vastu suurt huvi üles näidanud ning seda nähtust on rohkelt käsitletud. Paljudel käsitlustel on aga olulisi puudusi.
Loe rohkem
Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas on esimene rahvusvaheline konflikt, kus vastaspooled on sõjalistel eesmärkidel aktiivselt arendanud ja kasutanud tehisintellekti.
Loe rohkem
Alates 24. veebruarist 2022 on Venemaa pidanud Ukraina vastu täiemahulist sõda. Moskva on muutnud oma pahatahtlikku tegevust ja sekkumisi lääneriikide suunal, et õõnestada Kiievile antavat toetust.
Loe rohkem
2024. aasta veebruarist juulini sõlmisid 22 riiki Ukrainaga kahepoolsed julgeolekulepped. Artiklis võetakse need lepped lähema vaatluse alla ning selgitatakse nende peamisi sarnasusi ja erinevusi, et paremini mõista lepete sisu ja võimalikku mõju.
Loe rohkem
Venemaa korraldab infooperatsioone ja avaldab psühholoogilist survet eesmärgiga õõnestada ja diskrediteerida Ukraina mobilisatsiooni, kahjustada Ukraina kodanike moraali ja nõrgestada nende tahet oma riiki kaitsta. Selle eesmärgi saavutamiseks levitavad Venemaa sõjavägi ja eriteenistused sotsiaalvõrgustikes nii ehtsaid kui ka võltsitud fotosid ja videosisu. Vene eriteenistused kasutavad kuritahtliku sisu loomiseks ka Ukraina praegusi ja endisi meeskodanikke, kes on sõjas vabatahtlikult poolt vahetanud. Desinformatsiooni levitatakse ka Ukrainas hiljuti arutatud ja välja kuulutatud uute mobilisatsiooni puudutavate seaduste kohta.
Loe rohkem
Venemaa väljavaade leida oma koht vabade ja demokraatlike lääneriikide seas on alates külma sõja lõpust olnud üks globaalse geopoliitika põhiküsimusi. 1992. aastal hoiatas president Richard Nixon läänemaailma, et täieõiguslikule liberaalsele demokraatiale ülemineku asemel hakkab Venemaa otsima nii-öelda kolmandat teed, ühildadamaks nõukogude stabiilsuse ja tehisliku julgeoleku kapitalistliku küllusega. Aastaks 2024 on Venemaa Föderatsioon täpselt ennustatud kuju võtnud, ohustades järjepidevalt ülemaailmset rahu ja julgeolekut. Kas see agressiivne, olemuslikult ebademokraatlik arengusuund on üksnes repressiivse riigiaparaadi teene või võib Venemaa nii-nimetatud normaliseerumist takistada ka rahvapoolne dünaamika?
Loe rohkem
Võim loob õigust ja selle tõlgendusi olenemata sellest, kas see teenib rahvusvahelise õigluse eesmärke. Neid eesmärke püüab täita reeglitel põhinev rahvusvaheline kord, vaatamata oma paljudele puudustele.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
