2024. aasta veebruarist juulini sõlmisid 22 riiki Ukrainaga kahepoolsed julgeolekulepped. Artiklis võetakse need lepped lähema vaatluse alla ning selgitatakse nende peamisi sarnasusi ja erinevusi, et paremini mõista lepete sisu ja võimalikku mõju.
Loe rohkem
Venemaa korraldab infooperatsioone ja avaldab psühholoogilist survet eesmärgiga õõnestada ja diskrediteerida Ukraina mobilisatsiooni, kahjustada Ukraina kodanike moraali ja nõrgestada nende tahet oma riiki kaitsta. Selle eesmärgi saavutamiseks levitavad Venemaa sõjavägi ja eriteenistused sotsiaalvõrgustikes nii ehtsaid kui ka võltsitud fotosid ja videosisu. Vene eriteenistused kasutavad kuritahtliku sisu loomiseks ka Ukraina praegusi ja endisi meeskodanikke, kes on sõjas vabatahtlikult poolt vahetanud. Desinformatsiooni levitatakse ka Ukrainas hiljuti arutatud ja välja kuulutatud uute mobilisatsiooni puudutavate seaduste kohta.
Loe rohkem
Venemaa väljavaade leida oma koht vabade ja demokraatlike lääneriikide seas on alates külma sõja lõpust olnud üks globaalse geopoliitika põhiküsimusi. 1992. aastal hoiatas president Richard Nixon läänemaailma, et täieõiguslikule liberaalsele demokraatiale ülemineku asemel hakkab Venemaa otsima nii-öelda kolmandat teed, ühildadamaks nõukogude stabiilsuse ja tehisliku julgeoleku kapitalistliku küllusega. Aastaks 2024 on Venemaa Föderatsioon täpselt ennustatud kuju võtnud, ohustades järjepidevalt ülemaailmset rahu ja julgeolekut. Kas see agressiivne, olemuslikult ebademokraatlik arengusuund on üksnes repressiivse riigiaparaadi teene või võib Venemaa nii-nimetatud normaliseerumist takistada ka rahvapoolne dünaamika?
Loe rohkem
Võim loob õigust ja selle tõlgendusi olenemata sellest, kas see teenib rahvusvahelise õigluse eesmärke. Neid eesmärke püüab täita reeglitel põhinev rahvusvaheline kord, vaatamata oma paljudele puudustele.
Loe rohkem
Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu on andnud uue hoo vahepeal seiskunud Euroopa Liidu laienemisprotsessile. Nii Ukraina kui ka teiste kandidaatriikide puhul on ELi vastuvõtmiseni pikk tee. Siiski on kasulik juba praegu uurida, kuidas hakkab Ukraina võimalik liikmesus mõjutama ELi ja Eestit.
Loe rohkem
Samal ajal kui Venemaa sõda Ukrainas jätkub juba kolmandat aastat, avaldame teise artiklisarja, mis käsitleb sõja eri aspekte. Paljud artiklite autorid elavad ja töötavad Ukrainas.
Loe rohkem
Venemaa sõda Ukrainas on jõudmas kolmandasse aastasse. Alustame uut lühiülevaadete sarja konflikti erinevatest aspektidest. Paljud artiklite autorid töötavad Ukrainas.
Loe rohkem
Kui Vene Rahvuskaart (Rosgvardija) 2022. aasta 24. veebruaril koos Moskva regulaarvägedega Ukrainasse tungis, sai selgeks, mida president Vladimir Putin sõjast ootas: „sõjaline erioperatsioon“ pidi lõppema Kiievi kiire alistumisega. Vene Rahvuskaart pidi täitma okupatsiooni võtmeülesandeid ja suruma maha ukrainlaste vastuhaku uuele võimule. Kuna see plaan ebaõnnestus, sattusid rahvuskaardi üksused ootamatult konventsionaalsesse sõtta, milleks neil polnud väljaõpet ega varustust.
Loe rohkem
Möödunud sajandi Hiina-Vene suhete ajalugu on vastastikuse usaldamatuse, kahtluste ja pettuste lugu.
Loe rohkem
18 sõjakuu jooksul on Ukraina saavutanud märkimisväärseid edusamme digipöörde ja usaldusteenuste rakendamise alal. Praeguses geopoliitilises olukorras on ELi väärtustest ja põhimõtetest juhinduvate uuenduslike digilahenduste, tehnoloogia ja taristu edasiarendamine üha olulisem.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
