Venemaa

Ukraina tulede püsimisjõud. Õppetunnid elektrisektori vastupidavusest sõja ajal

Ukraina jätkab võitlust, et säilitada kogu riigis elektrivarustus, samas kui Venemaa suurendab õhurünnakuid ja suunab neid üha rohkem elektritootmisrajatistele. Ukraina energiasüsteemi märkimisväärne vastupidavus tuleneb mitmest tegurist: elektrisüsteemi varuvõimsus ja kohanemisvõime, sissetungieelsed ettevalmistavad meetmed ning suutlikkus taastada kahjustatud või hävitatud rajatisi.

Loe rohkem

Kaugel, kuid kaitseta. Venemaa repressioonid välismaal

Rahvusvaheliste repressioonide pakett, millega Venemaa püüab tabada välismaal elavaid kodanikke, on mitmekesine ja kasutab paljusid rahvusvahelisi sidemeid. Varjatud represseerimisoht isegi välismaal tähendab, et vahemaa ei ole Kremlile takistuseks. Kuigi poliitiliste mõrvade juhtumeid ei saa lõpuni tõestada, dokumenteerivad inimõiguste organisatsioonid ja meedia regulaarselt Venemaa rahvusvahelise survestamise, delegitimiseerimise, sunnitud tagasipöördumise ja jälgimise juhtumeid.

Loe rohkem

Mõjutamine, läbipaistmatus ja propaganda. Venemaa abistamispoliitika teenib tema enda huve

Rahvusvahelise arenguabi üle toimuvates aruteludes räägitakse sageli koloniaalpärandi mõjust ning rahastajate ja abisaajate ebavõrdsest võimuvahekorrast. Neis aruteludes tõmbavad tähelepanu Venemaa humanitaarabi ja arengukoostöö, kuna Moskva puhul on teistele riikidele antav abi osa agressiivsest mõjusfääridel põhinevast välispoliitikast. Kas ei näita Venemaa täiemahuline agressioon Ukraina vastu – nagu ka teised tema algatatud sõjad – mitte seda, et arengu soodustamise asemel külvab Kreml ebakindlust ja hävingut?

Loe rohkem

Sisemine vaenlane: venelased Ukraina armee ridades ja postsovetliku identiteedi lõhenemine

Alates sõja algusest 2014. aastal kuni 2019. aastani võitles Kiievi poolel teadaolevalt umbes 3000 venelast. Aastaks 2024 nende arv vähemalt kolmekordistus algsete dissidendipataljonide taassünni ning täiendavate eriüksuste moodustumisega. Mis ajendab teisitimõtlevaid venelasi riigi vastu relva haarama? Kuidas nende visioonid ja vahendid üksteisega suhestuvad? Me ei pruugi kunagi mõista pataljonide tegevuse täielikku ulatust, taktikalisi eesmärke ja sisemist dünaamikat, kuid nende ideoloogiad ja ilmsed sihtrühmad räägivad nii mõndagi Venemaa sisemisest lõhenemisest ja võimalikest sõjajärgsetest tulevikest.

Loe rohkem

Venemaa sõda Ukrainas: Droonikeskne sõjapidamine

2024. aasta detsembris teatas major Robert Brovdi (Madjar), kes on Ukrainas droonidel põhineva sõjapidamise arendamise eestvedaja, et tema rünnakudroonide rügemendist saab Ukraina relvajõududes eraldiseisev mehitamata brigaad. Alates 2022. aastast on Ukraina droonivõimekus kiiresti paranenud, kasutusele on võetud üle miljoni drooni. Kuid küsimus ei ole pelgalt numbrites – Ukraina relvajõud on võtnud omaks täielikult droonikeskse sõjalise strateegia.

Loe rohkem