Saksamaa uus sõjaline kontseptsioon: vastutus Euroopa ees

Saksamaa on avaldanud oma esimese tervikliku sõjalise kontseptsiooni, mille järgi peaks Bundeswehrist saama Euroopa tugevaim tavarelvastusega armee. Saksamaa raskused oma zeitenwende (ajastupöörde) elluviimisel aga näitavad, kui keeruline on tal vahel plaane tegelikkuseks muuta.

Uus kontseptsioon tugineb 2023. aastal vastu võetud riiklikule julgeolekustrateegiale ning kaitsepoliitika suunistele. Laias laastus koosneb see kahest osast: sõjalisest strateegiast, mis kirjeldab, kuidas Bundeswehr kavatseb sõjalisi operatsioone ellu viia, ning võimekusanalüüsist, mis määratleb selleks vajalikud ressursid ja võimed. Avaldatud versioon jääb siiski üsna üldsõnaliseks ega täpsusta ei konkreetseid kaitseplaane ega relvasüsteeme. Küll aga sisaldab see lennukaid seisukohti Saksamaa rolli kohta Euroopa tulevases julgeolekuarhitektuuris.

Kontseptsioon loob kindla aluse usutavale kaitse- ja heidutusvõimele, kuid selle tegelik edu sõltub sellest, kas see suudetakse muuta konkreetseks sõjaliseks võimekuseks. Kaitsekulutused ei ole tõenäoliselt peamine takistus, sest Saksamaa on lubanud investeerida kaitsesse nii palju kui vaja. Küll aga tekitavad kahtlusi eesmärkide saavutamises kaitsevaldkonna reformide senine aeglane tempo, Saksamaa puudulik strateegiline ettenägelikkus ning veel välja kujunemata strateegiline kultuur.

Saksamaa peab koos teiste liitlastega leidma tasakaalu kahe vajaduse vahel: ühelt poolt vajadus kiirete ja praktiliste valmislahenduste järele, et katta pakilised kaitsevajadused, ning teisalt tarvidus tugevdada Euroopa pikemaajalist strateegilist iseseisvust. Saksamaa ei saa endale lubada taas strateegiliselt ebasoodsaid sõltuvussuhteid, mis muudaksid ta vastuvõtlikuks teiste riikide prioriteetidele ja poliitilistele meeleoludele. Samas viitavad kaitseminister Pistoriuse hiljutine visiit Kiievisse ning uute Saksa-Ukraina ühisettevõtete loomise kokkulepped võimalikule lahendusteele. Need annavad Saksamaale võimaluse vähendada kiiresti kõige pakilisemaid võimekuslünki ning edendada samal ajal Euroopa-kesksemat lähenemist relvastumisele ja kaitsetööstuse arendamisele.

Saksamaa peab tegelema ka sügavalt juurdunud arusaamaga, et Venemaa on jätkuvalt usaldusväärne partner või võib tulevikus taas selleks saada. Kantsler Helmut Schmidti põhimõte, et „[me] ei pea terroristidega läbirääkimisi“, ehkki sõnastatud hoopis teistsuguses poliitilises olukorras, võib pakkuda kasulikku orientiiri ka tänases julgeolekukeskkonnas.