Balti riigid lähtuvad oma julgeolekukaalutlustes juba ammu Venemaa sõjalise agressiooni ohu hindamisest Euroopas, kuid sellegipoolest mõjus 2022. aasta veebruaris Ukrainas vallandunud täiemahulise sõja jõhkrus ja ulatus šokina. Sõda on ajendanud kolme Balti riiki veelgi suurendama oma kaitsekulutusi ja kiirendama riigi kaitsevõime ülesehitamist.
Loe rohkem
Viimastel nädalatel on Eestis aktiivselt arutletud kohaloleku üle Balti riikides. Millist laadi kohalolekut Balti riigid vajavad? Kas praegune tase on rahuldav või peaks see suurenema? Kas siiratud üksused peaksid olema alalised või roteeruma? Kas vajame täiskomplekteeritud üksusi või piisab varustuse eelpositsioneerimisest? Kas väed peaksid olema märkimisväärsed või sümboolsed? Miks peaks NATO kinni pidama 1997. aastal sõlmitud -Venemaa suhete aluslepingust kui Venemaa sellest ise enam kinni ei pea?
Loe rohkem
Vabariigi Valitsuse poolt 2013. aasta jaanuaris kinnitatud riigikaitse arengukava 2013–2022 ei käsitlenud kõiki riigikaitses kaasa löövate ministeeriumide ja riigiasutuste tegevust.
Loe rohkem
Eesti Päevalehe 17.01.2014 juhtkiri sisaldas hulganisti vastuargumente Eesti võimalikule sõjalisele missioonile Kesk-Aafrika Vabariiki. Avalik arutelu sel teemal, nagu kõikide rahvusvaheliste operatsioonide puhul on ülimalt positiivne ja vajalik. Eesti julgeolekupoliitilisi otsuseid ei tohiks langetada suletud uste taga ilma sisulise diskussioonita. Eesti Päevalehe juhtkiri tõstatabki küsimuse miks Eesti peaks saatma oma kaitseväelased Aafrikasse. Kas Eesti julgeolekul on üleüldse mingisugune seos rahutustega Kesk-Aafrikas? Intrigeeriv küsimus, millele esmapilgul on olemas lihtne eitav vastus.
Loe rohkem
Eestis arutletakse aeg-ajalt selle ümber kas NATO liitlaste tahe ja suutlikkus Eestile kriisiolukorras appi tulla on piisav. Seda küsimust arutades asetame end meie-nemad positsiooni. Aga kuidas on lood meie endiga? Kas oleme end korralikult sisse elanud NATO riigi rolli?
Loe rohkem12. veebruari Postimehe juhtkirjas kirjutas Oliver Kund ajateenistuse vältimisest ja asjaolust, et ajateenistuse läbib igal aastal ainult ca kolmandik aastakäigu noormeestest samal ajal kui ülejäänud on kas tegevteenistuseks mittekõlblikud või hiilivad kõrvale. Vaatamata kaitseväe „tohutule rahakotile“ ei suudeta ikka rohkem noormehi ajateenistusse saata.
Loe rohkemThe extensive Kavkaz-2012 (Caucasus-2012) military exercises, completed in southern Russia in the second half of September, were mostly characterised in the media as war games aimed at safeguarding internal security.
The manoeuvres were conducted against the backdrop of continued volatility in the North Caucasus and the Sochi Winter Olympic Games looming large on the horizon.
But in fact the Kavkaz-2012 manoeuvres could contain the seeds of preparations for a full-scale conventional conflict that would involve Russia and its neighbouring countries.
Seoses võidupüha pidustustega tehti Eestis mitmeid avaldusi riigikaitselistel teemadel. Vähemalt kahe avalduse ühiseks nimetajaks oli soov näha riigikaitses rohkem inimesi. Kaitseliidu Peastaabi 20. juuni pressiteate kohaselt peab organisatsiooni liikmeskond kasvama ka edaspidi. Samal ajal manitseti inimesi ühinema tagavaraväega.
Loe rohkemKavatsus suurendada kaitse-eelarvet tasemeni 2% SKT praegusel ajal, mil paljusid inimesi pitsitab üleüldine hinnatõus ja kõrge töötuse määr, eeldab Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu poolt kindlat tahet ja suutlikkust seda otsust kaitsta. Seetõttu on loogiline, et lisaraha suunatakse eelkõige valdkondadesse, mis toovad kaasa kaitsevõime märgatavat kvalitatiivset kasvu (sh kaitseotstarbeline varustus ja mobilisatsioonivarud).
Loe rohkemSoome Riigikaitse Kõrgkool (SRK) on igati soliidne ja tõsiseltvõetav õppe- ning teadusasutus, ning sestap jääb üle ainult tervitada asjaolu, et SRK egiidi all ilmus noil päevil Vene relvajõude puudutav raport.
Loe rohkemLoe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
