Seaduslikkus ja tegelikkus: Euroopa idatiib ja Ottawa konventsioon

Venemaa agressioon tõi Euroopas taas päevakorda paljude silmis juba ammu lahendatud küsimuse selle kohta, kas jalaväemiinide kasutamine heidutuseks ja kaitseks on õigustatud. Sõda Ukrainas näitab, et jalaväemiinid on endiselt sõjapidamises kasulikud, ning toob esile õiguslikud piirangud ja humanitaartagajärjed, millega Ottawa konventsiooniga liitunud riigid võivad sõjaolukorras silmitsi seista.

Balti riigid, Soome ja Poola soovisid konventsioonist lahkuda, kuni neil oli veel võimalik seda seaduslikult teha. Nüüd peavad nad leidma tasakaalu selle vahel, kuidas täita rahvusvahelisi humanitaarkohustusi ning säilitada piisav heidutus ja kaitse Venemaa vastu. See olukord näitab selgelt, kuidas rahvusvahelised kohustused ja riigikaitse planeerimine omavahel ristuvad. 2024. aastal otsustasid Balti riigid ühiselt rajada Balti kaitsevööndi piki oma piiri Venemaa, Kaliningradi oblasti ja Valgevenega.

Soome, Balti riikide ja Poola teadetel Ottawa konventsioonist lahkumise kohta on oluline psühholoogiline ja heidutav mõju ning see raskendab Venemaal võimaliku pealetungi planeerimist. Balti kaitsevööndi ehitus toimub avalikult ja Venemaa valvsa pilgu all ning miinide võimaliku paigaldamisega seotud sõnumeid tuleb samuti tõlgendada strateegilisest vaatenurgast. Sõnumitega väljendatakse Põhja- ja Ida-Euroopa riikide tahet ja valmisolekut end agressiooni eest kaitsta ning heidutatakse Venemaad agressiooni toime panemast.

Kui heidutus peaks ebaõnnestuma, võivad miinid täita olulist sõjalist rolli. Need annavad kaitsjatele eelise, piiravad Venemaa edasiliikumist ja aitavad lõppkokkuvõttes vastast tõrjuda.