Läänemeremaade Nõukogu Eesti eesistumise (2024–2025) egiidi all määrati Toomas Hendrik Ilves ja Gabrielius Landsbergis sõltumatuteks raportöörideks ehk tarkadeks meesteks, kelle ülesanne oli koostada LMNi reformimise ja ümberkorraldamise vajadust käsitlev raport, et nõukogu suudaks tulevikus paremini reageerida piirkonna ees seisvatele uutele väljakutsetele.
Loe rohkem
Riikliku julgeoleku arutelude keskmes on taas heidutus. Agressiivsest välispoliitikast juhitud suurte revisionistlike naabritega silmitsi seisvad Taiwan ning Põhja- ja Baltimaad saavad Venemaa agressioonisõjast Ukrainas õppida, kuidas võimendada heidutust oma piirkonnas.
Loe rohkem
Rahvusvahelise ühendekspeditsiooni väe (Joint Expeditionary Force, JEF) üksused viibisid suure osa 2024. aasta novembrist Lätis, kus osaleti õppusel Joint Protector 24. JEFi liikmesriikide – Eesti, Hollandi, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome, Taani ja Ühendkuningriigi juhid kohtuvad seejärel 16.–17. detsembril Tallinnas, et arutada edasist koostööd selles raamistikus. Mis on JEF ehk rahvusvaheline ühendekspeditsiooni vägi ja mida see Balti riikidele pakub?
Loe rohkem
Venemaa poliitilise õhustiku ja 2022. aasta septembris välja kuulutatud mobilisatsiooni tõttu on tuhanded venelased kodumaalt lahkunud. Kuigi enamik neist asus elama postsovetlikesse riikidesse, liikus märkimisväärne osa ka ELi liikmesriikidesse. Viimasel paaril aastal on asjatundjad uue venelaste sisserände vastu suurt huvi üles näidanud ning seda nähtust on rohkelt käsitletud. Paljudel käsitlustel on aga olulisi puudusi.
Loe rohkem
Venemaa sõda Ukraina vastu on Euroopa geopoliitilises olukorras toonud kaasa mitu põhjalikku muutust. Mitu ELi liikmesriiki ja institutsiooni ütles lahti aastakümneid kestnud dogmaatilistest põhimõtetest ning väljakujunenud tavadest julgeoleku- ja kaitsepoliitikas, et vastata Venemaa agressioonile ja kaitsta Euroopat. Vastasseis väljendub kõige selgemini energiavaldkonnas, kuna nii sõja eel kui ka selle ajal kasutas Venemaa ära oma mõjuvõimu Euroopa energiaturul, et ohjata Euroopa vastumeetmeid, lõhestada ELi ja takistada liikmesriike suurendamast oma toetust Ukrainale.
Loe rohkem
Kreml ei ole varjanud, kui tähtsaks ta peab välispoliitika vahendina sõjalist jõudu. Kõige ilmselgemalt on seda kasutatud Gruusias alates 2008., Ukrainas alates 2014. ja Süürias alates 2015. aastast. Venemaa on teiste, sealhulgas Balti riikide kimbutamiseks sageli kasutanud sõjalisi meetmeid ilma päriselt sõda kuulutamata.
Loe rohkem
Eelmisel nädalal järgisid Eesti ja Läti Leedu eeskuju ning lahkusid 16+1 formaadist. Tšehhi ja teised formaadis osalevad riigid väljendavad ühe häälekamalt skepsist algatuse vastu.
Loe rohkem
“Venemaa sõda Ukrainas” sarja seitsmes lühiülevaade käsitleb Venemaa sõjalisi ja poliitilisi ettevalmistusi Ukraina ründamiseks, mida vaadeldakse laiaulatuslike sõjaliste operatsioonide läbiviimise valmiduse vaatenurgast.
Loe rohkem
“Venemaa sõda Ukrainas” sarja kuues lühiülevaade käsitleb sõjategevust merel.
Loe rohkem
Sarja neljandas lühiülevaates analüüsib Martin Hurt Venemaa relvajõudude saavutusi Ukrainas ning võrdleb neid NATO olemasolevate vägede ja võimetega.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
