Venemaa poliitilise õhustiku ja 2022. aasta septembris välja kuulutatud mobilisatsiooni tõttu on tuhanded venelased kodumaalt lahkunud. Kuigi enamik neist asus elama postsovetlikesse riikidesse, liikus märkimisväärne osa ka ELi liikmesriikidesse. Viimasel paaril aastal on asjatundjad uue venelaste sisserände vastu suurt huvi üles näidanud ning seda nähtust on rohkelt käsitletud. Paljudel käsitlustel on aga olulisi puudusi.
Siinse aruande eesmärk on anda mitmekülgsem ülevaade uuest venelaste sisserändest ELi, samuti sisserännanute seisukohtadest tundlikes poliitilistes küsimustes. Selles järeldatakse, et Ukraina ründamisele järgnenud väljaränne Venemaalt on olnud väiksem kui sageli arvatud.
Asjakohane on eristada kaht uut venelaste rändelainet. 2022. aasta kevadine laine oli ilmselt arvukam ja rännanute seas oli rohkem poliitilisi ja kodanikuaktiviste, teadlasi ning IT-spetsialiste. Sügisese laine ajal Venemaalt lahkunud ei olnud aga tingimata Putini või tema sõja vastu. Eelkõige ajendas neid hirm ajateenistuse ees ja oht rindele sattuda.
Pärast välismaale kolimist kipub uute vene sisserändajate, isegi pikaajaliste aktivistide huvi Venemaaga seotud poliitilise tegevuse vastu raugema. Vähesed neist on jäänud seotuks poliitiliste algatustega, enamik püüab kohaneda uue elukorraldusega. Läbikäimine eelmisest, n-ö Krimmi-järgsest lainest pärit vene sisserändajate ühendustega on juhuslik. ELi liikmesriikide poliitikaga seotud küsimustes, eriti näiteks Venemaa-vastaste viisa- ja reisisanktsioonide teemal, on uutel vene sisserändajatel sageli Venemaa-keskne vaatenurk. Sisserändajate arusaamu ei suuda kuigivõrd mõjutada ka väide, et Venemaaga piirnevate riikide valitsustele on esmatähtis säilitada riiklikku julgeolekut ja riigisisest avalikku korda, mitte püüda iga hinna eest ümber kujundada Venemaa poliitilist režiimi.
Intervjuuküsimustele vastanute seas tekitasid paljud tundlikud teemad sageli vastakaid tundeid ja isegi negatiivseid emotsioone. Kõige keerulisem ja peaaegu tabuteema on aga Ukraina sõjaväele annetuste tegemine. Sarnaselt vene suunamudijate ja opositsioonipoliitikutega ei soovi enamik uusi vene sisserändajaid Venemaa-Ukraina sõja kohta sõna võtta, pidades seda võõraks mureks. Nende hinnangul vastutab Venemaa sissetungi eest peamiselt Venemaa valitsus ja riigimeedia ning nad peavad Venemaa elanikkonda pelgalt propaganda ohvriks. Sellega vabastavad nad n-ö keskmised venelased vastutusest.
Uued vene väljarändajad hoiavad ühendust sugulaste ja sõpradega kodumaal, kuid kalduvad vältima poliitiliselt laetud, eriti Ukrainaga seotud teemasid. Näib, et neil pole praktiliselt mingit mõju sellele, kuidas Venemaale jäänud tajuvad Venemaa-Ukraina sõda ja millised on nende poliitilised hoiakud, ning see lõhe kahe rühma vahel jääb tõenäoliselt püsima. Paljud tunnistasid, et välismaal elades on nad kaotamas sidet Venemaal toimuvaga. Lisaks ei näe enamik uusi vene sisserändajaid enda ega oma laste tulevikku Venemaal, tõenäoliselt ei naase nad sinna kunagi. Mõned vastajad arvasid, et nad võiksid küll ajutiselt Venemaale tagasi pöörduda, kui võimule tuleks usaldusväärne juht, kuid üldiselt eelistavad nad elada vabal, demokraatlikul Venemaal ise riskimata ja olemata muutuste algataja.
Seega on uute vene sisserändajatega seotud poliitika väljatöötamisel oluline lähtuda eelkõige ELi enda julgeolekukaalutlustest, mitte sisserändajate kujutletavast võimekusest. Kindlasti ei tohiks mis tahes analüüside erapooletust mõjutada selle koostajate soov näha Venemaal olulisi ühiskondlik-poliitilisi muutusi, mida seal tegelikult ei ole. Lähitulevikus kujutab Venemaa jätkuvalt Euroopale tõsist julgeolekuohtu ning praegu puuduvad tõsiseltvõetavad viited sellele, et uued vene sisserändajad võiksid lähiajal kodumaal mõjuka poliitilise jõuna esile kerkida.
Laadi alla ja loe (inglise keeles): New Russian Immigration to the EU: The Case of the Baltic States, Finland, Germany & Poland (PDF)