Uuring analüüsib 2020. aasta märtsist maikuu lõpuni Covid-19 viiruse pandeemia mõju Eesti välispoliitikale ning võimalusi tugevdada kriisiohjet ja rahvusvahelist koostööd, et valmistuda tulevasteks kriisideks. Uuring hõlmab välisministeeriumi kriisiohje tegevust, koostööd Põhja-Balti riikide ja Poolaga, Euroopa Liidu rolli kriisi reguleerimisel ning kriisi globaalset reguleerimist ja Hiina rolli.
Loe rohkem
Kreeka ja Türgi erimeelsused merevaldustes ulatuvad juba põlvkondade taha, aga on senini lahendamata. Mida ägedamaks konkureerimine Vahemere idaosa maagaasivarude üle muutub ning mida enam Türgi poliitiliselt isoleerub, seda sõjaliselt ohtlikum olukord on. Püüame koos Istanbuli Kadir Hasi ülikooli rahvusvaheliste suhete professori Dimitrios Triantaphyllouga mõista, mida on selles vanas tülis uut ja miks see just viimasel ajal on nii tuliseks muutunud. Samuti käsitleme kahe NATO liikmesriigi suhete kokkuvarisemist, Euroopa Liidu reageerimist, mõlema riigi mureküsimusi ja laiemat rahvusvahelist tausta, mis on pingeid soodustanud.
Loe rohkem
8. oktoobril arutavad Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide siseministrid Euroopa Komisjoni poolt 23. septembril avalikustatud uut migratsiooni ja asüüli kokkuleppe paketti. Ehkki valitsuste esmased reaktsioonid on olnud pigem mõõdukad ja äraootavad, tõotavad läbirääkimised kujuneda siiski keerulisteks. Seda, et uus „pakt“ ei pruugi olla kõikidele liikmesriikidele ühtmoodi vastuvõetav, tunnistasid pea 500-leheküljelist töödokumenti tutvustades ka Euroopa Komisjoni asepresident Margaritis Schinas ja volinik Ylva Johansson.
Loe rohkem
Maya Guzdar ja Tomas Jermalavičius uurivad, millised geopoliitilised tegurid mõjutavad Balti riikide 5G poliitikat ja regulatsioone, keskendudes Euroopa Liidule ja Ameerika Ühendriikidele ning Hiina mõjutustegevusele. Autorid teevad ka ülevaate praegustest 5G võrkudest ja regulatsioonidest Balti riikides, tuues välja kitsaskohad, millega piirkond lähiaastatel silmitsi seisab.
Loe rohkem
Mida paremini on asjad korras kodus, seda tugevam ja mõjukam on riik maailmaareenil. USA viimaste aastate keeruline sisepoliitiline olukord mõjutab suurriigi positsiooni maailmas.
Loe rohkem
Kuidas mõjutas 2018-2019 valimistsükkel viie Läänemere ääres paikneva Euroopa Liidu liikmesriigi – Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola – energiajulgeolekut ja kliimapoliitikaid, uurisid Tomas Jermalavičius (RKK, toimetaja), Priit Mändmaa (Maailma Energeetikanõukogu), Emma Hakala (Soome Rahvusvaheliste Suhete Instituut), Tomas Janeliūnas (Vilniuse Ülikool), Juris Ozoliņš (energeetikaekspert, endine Läti energeetikaminister) ja Krystian Kowalewski (Maailma Energeetikanõukogu).
Loe rohkem
Euroopa Liidu liikmesriigid hindavad kõrgelt Eestit kui partnerit, kes seisab küll oma huvide eest ja pingutab otsuse saavutamise nimel, kuid arvestab ka ülejäänud 27 riigi arvamusega. Eesti kuvand ja mõju Euroopa Liidus on tugev. Eesti on mõjutanud Euroopa Liidu Venemaa-poliitikat, idapartnerlust ja kaitsekoostööd. Eriti paistab Eesti silma digiühiskonna ja küberjulgeoleku arendamisel. Eesti on ühendav lüli Balti riikide ja Põhjala koostöös.
Loe rohkem
Euroopa Liidu liikmesriigid hindavad kõrgelt Eestit kui partnerit, kes seisab küll oma huvide eest ja pingutab otsuse saavutamise nimel, kuid arvestab ka ülejäänud 27 riigi arvamusega. Seda näitab värske RKK Eesti Välispoliitika Instituudi uuring „Eesti välispoliitika mõju ja kuvand Euroopa Liidus“, mis valmis koostöös Euroopa Välissuhete Nõukoguga.
Loe rohkem
“Suur pauk ja vaatame, kuhu tolm lendab. Alustab suurelt ja ronib sealt allapoole,” iseloomustas Eesti Välispoliitika Instituudi nooremteadur Piret Kuusik Vikerraadio “Uudis+” 7. märtsi saates Prantsusmaa president Emmanuel Macroni valitsemisstiili tulla välja suurte ideedega, mis pooled prantslastest välja vihastavad ning teise poole mõtlema panevad.
Loe rohkem
Nädalavahetusel marssis Madridis meeleavaldusel 45 000 inimest, kes polnud rahul Hispaania peaministri Pedro Sáncheze lepituspoliitikaga Kataloonia suhtes.
Loe rohkem