EL on alustanud uut idasuunalist laienemist ajal, mil Euroopas ja rahvusvahelises korras on kätte jõudnud oluline murdepunkt. On selge, et Ukraina liitumine muudab oluliselt ELi välispoliitikat ja rahvusvahelist mõju.
Loe rohkem
Iga uus liikmesriik on avaldanud ELi institutsioonide struktuurile mõningast mõju, kuid Ukraina suurust arvestades oleks tema ühinemise mõju erakordne.
Loe rohkem
Enne Venemaa täiemahulist kallaletungi Ukrainale oli lääne tähelepanu pöördumas Ida-Aasiale ning 21. sajandi esimese poole olulisimaks sõlmküsimuseks peeti Hiinat. Uus olukord aga eeldab kõigilt osapooltelt rahvusvahelise julgeolekuarhitektuuri põhjalikku ümberhindamist. Eestile ja Jaapanile avab see võimaluse täiendada oma julgeolekukäsitlust nii seoses ühiste strateegiliste ohtude kui ka Venemaa ja Hiina põhjustatud laiemate geopoliitiliste nihetega.
Loe rohkem
Kuna Euroopa Liit plaanib aasta lõpuks otsustada, kas alustada ühinemisläbirääkimisi Ukrainaga, on poliitilise arutelu soodustamiseks viimane aeg avada selle otsuse praktilisi tagajärgi.
Loe rohkem
Selles analüüsis väidetakse, et Euroopa Liidu ja NATO püüdlused kriitiliste toorainete tarneahelate tugevdamiseks on haavatavad Hiina Rahvavabariigi mõju suhtes peamistele sektori ettevõtetele. Käesolevas uurimistöös on luubi all Euroopa ainsa haruldasi muldmetalle töötleva ettevõtte Silmeti planeeritud laienemine, niisamuti ka ettevõtte omanike taust ning nende praegused ja ajaloolised seosed Hiina turu, partei-riigi, Rahvavabastusarmee ja Hiina kaitsetööstussektoriga.
Loe rohkem
Hoolimata üha kuhjuvatest tõenditest Venemaa vägede räigete inimõiguste rikkumiste kohta Ukrainas, on EL otsustanud mitte rakendada uut Magnitski seadust rikkumiste toimepanijate ja käsuandjate musta nimekirja kandmiseks.
Loe rohkem
Venemaa sõda Ukraina vastu on Euroopa geopoliitilises olukorras toonud kaasa mitu põhjalikku muutust. Mitu ELi liikmesriiki ja institutsiooni ütles lahti aastakümneid kestnud dogmaatilistest põhimõtetest ning väljakujunenud tavadest julgeoleku- ja kaitsepoliitikas, et vastata Venemaa agressioonile ja kaitsta Euroopat. Vastasseis väljendub kõige selgemini energiavaldkonnas, kuna nii sõja eel kui ka selle ajal kasutas Venemaa ära oma mõjuvõimu Euroopa energiaturul, et ohjata Euroopa vastumeetmeid, lõhestada ELi ja takistada liikmesriike suurendamast oma toetust Ukrainale.
Loe rohkem
Balti riigid lähtuvad oma julgeolekukaalutlustes juba ammu Venemaa sõjalise agressiooni ohu hindamisest Euroopas, kuid sellegipoolest mõjus 2022. aasta veebruaris Ukrainas vallandunud täiemahulise sõja jõhkrus ja ulatus šokina. Sõda on ajendanud kolme Balti riiki veelgi suurendama oma kaitsekulutusi ja kiirendama riigi kaitsevõime ülesehitamist.
Loe rohkem
Robotplatvormid, tehisintellekt ja autonoomsete funktsioonidega relvad on saanud kaitseuuenduste keskseks osaks. Suurriigid püüavad uudse tehnika toel saavutada ja säilitada potentsiaalsete vastaste ees strateegilisi eeliseid. Ent arenenumate tehisintellektipõhiste lahenduste tulemusel ei muutu keerukamaks mitte ainult tehnika, vaid ka sellega kaasnevad probleemid.
Loe rohkem
Eesti võetud kohustus liikuda kliimaneutraalsuse poole ja samaaegne riikliku julgeoleku tugevdamine tekitavad vajaduse arendada ja võtta kasutusele uusi süsinikuvabu või vähese süsinikuheitega taskukohaseid, turvalisi ja ohutuid kohalikke energiaallikaid. Üha enam on levinud seisukoht, et tuumaenergia on hädavajalik tööriist kliimaneutraalsuse saavutamisel ning ka tulevase süsinikdioksiidivaba energiavarustuse kestlik komponent. Seetõttu kaalub Eesti ametlikult võimalust võtta kasutusele uue disainiga väikemoodulreaktorites (SMR) toodetud tuumaenergia.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
