Euroopa Liit

PantherMedia / Scanpix

Tuumaenergia arendamine Eestis: võimalus strateegiliseks koostööks Ameerika Ühendriikidega

Eesti võetud kohustus liikuda kliimaneutraalsuse poole ja samaaegne riikliku julgeoleku tugevdamine tekitavad vajaduse arendada ja võtta kasutusele uusi süsinikuvabu või vähese süsinikuheitega taskukohaseid, turvalisi ja ohutuid kohalikke energiaallikaid. Üha enam on levinud seisukoht, et tuumaenergia on hädavajalik tööriist kliimaneutraalsuse saavutamisel ning ka tulevase süsinikdioksiidivaba energiavarustuse kestlik komponent. Seetõttu kaalub Eesti ametlikult võimalust võtta kasutusele uue disainiga väikemoodulreaktorites (SMR) toodetud tuumaenergia.

Loe rohkem

Eesti koostöö ELi lõunanaabrusega: strateegilised eesmärgid ja fookus

Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika maid käsitletakse Euroopas sageli ennekõike läbi julgeoleku prisma, ent julgeolekuprobleemide lahendamiseks on vaja keskenduda nende riikide majandusele ja sotsiaalsele arengule. Euroopa Liidu koostöö edendamise ja demokraatlike väärtuste levitamise vahendiks neis riikides on Euroopa naabruspoliitika (ENP). Kuigi negatiivsed arengusuunad regioonis peegeldavad ENP edutust, on selle eesmärgid endiselt tähtsad. Eesti jaoks on ENP oluline raamistik, mis loob solidaarsust erinevate liikmesriikide prioriteetide vahel ja paneb paika ühised eesmärgid.

Loe rohkem
REUTERS / Scanpix

Ukraina teekond Euroopa Liidu liikmeks: kuidas muuta geopoliitiline vajadus elujõuliseks protsessiks

Ukraina taotleb Euroopa Liidu liikmelisust ajal, mil Venemaa on teinud valiku Ukrainat rünnata. Euroopa Komisjoni arvamus Ukraina taotluse kohta valmib eeldatavasti juuni keskel, sellele järgneb Euroopa Ülemkogu otsus 23.-24. juunil. Kuigi avalik arvamus Euroopa Liidus suuresti toetab Ukraina liikmeks saamist, siis jagunevad ametlikud seisukohad peamiselt idapoolsete liikmesriikide tugeva toetuse ja muude liikmesriikide tagasihoidlikuma seisukoha vahel.

Loe rohkem
SIPA / Scanpix

Roomast Kiievisse, Moskva kaudu: Venemaa strateegilised narratiivid Itaalia avalikkuses

Praegune Itaalia valitsus toetab tugevalt Ukraina jõupingutusi Venemaa sissetungi vastases võitluses. See peaminister Mario Draghi juhtimisel mobiliseeritud toetus on tähelepanuväärne, arvestades Itaalia ühiskonnas levinud arusaamu Venemaast ja Ukrainast. Itaalia avalikku diskursust on aastaid mõjutanud Kremli huve soosivad ja Ukraina huve kahjustavad strateegilised narratiivid.

Loe rohkem

Hübriidaatomid: Rosatom Euroopas ja tuumaenergia Valgevenes

2020. aasta lõpus avas Valgevene Astravetsi tuumaelektrijaama. Leedu peab Venemaa valitsuse rahastatud ja Vene riigile kuuluva korporatsiooni Rosatom ehitatud rajatist ohuks oma riigi julgeolekule. Projekt on Balti piirkonnas juba põhjustanud seni lahendamata hõõrdumisi ning olukord on hea näide sellest, miks ja kuidas Moskva oma huve edendab, kasutades ära Euroopa riikide püüdlusi tuumaenergiat kasutusele võtta.

Loe rohkem

Koroonakriis ja väljakutsed Eesti välispoliitikale

Uuring analüüsib 2020. aasta märtsist maikuu lõpuni Covid-19 viiruse pandeemia mõju Eesti välispoliitikale ning võimalusi tugevdada kriisiohjet ja rahvusvahelist koostööd, et valmistuda tulevasteks kriisideks. Uuring hõlmab välisministeeriumi kriisiohje tegevust, koostööd Põhja-Balti riikide ja Poolaga, Euroopa Liidu rolli kriisi reguleerimisel ning kriisi globaalset reguleerimist ja Hiina rolli.

Loe rohkem

Intervjuu: Kas rahutorujuhtmete unelm on läbi?

Kreeka ja Türgi erimeelsused merevaldustes ulatuvad juba põlvkondade taha, aga on senini lahendamata. Mida ägedamaks konkureerimine Vahemere idaosa maagaasivarude üle muutub ning mida enam Türgi poliitiliselt isoleerub, seda sõjaliselt ohtlikum olukord on. Püüame koos Istanbuli Kadir Hasi ülikooli rahvusvaheliste suhete professori Dimitrios Triantaphyllouga mõista, mida on selles vanas tülis uut ja miks see just viimasel ajal on nii tuliseks muutunud. Samuti käsitleme kahe NATO liikmesriigi suhete kokkuvarisemist, Euroopa Liidu reageerimist, mõlema riigi mureküsimusi ja laiemat rahvusvahelist tausta, mis on pingeid soodustanud.

Loe rohkem

Ramon Loik: ELi uus rändelepe otsib väljapääsu usalduskriisist

8. oktoobril arutavad Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide siseministrid Euroopa Komisjoni poolt 23. septembril avalikustatud uut migratsiooni ja asüüli kokkuleppe paketti. Ehkki valitsuste esmased reaktsioonid on olnud pigem mõõdukad ja äraootavad, tõotavad läbirääkimised kujuneda siiski keerulisteks. Seda, et uus „pakt“ ei pruugi olla kõikidele liikmesriikidele ühtmoodi vastuvõetav, tunnistasid pea 500-leheküljelist töödokumenti tutvustades ka Euroopa Komisjoni asepresident Margaritis Schinas ja volinik Ylva Johansson.

Loe rohkem