Euroopa Liit

Euroopaliku NATO suunas

NATO tuleb euroopastada, et säilitada alliansi heidutusvõime Venemaa vastu ajal, mil USA juhtimine on parimal juhul kõhklev ja halvimal juhul saamatu. Ülesanne ei ole võimatu, kuid selle täitmine pole ka kiire ega lihtne. Euroopastamist tuleks viivitamatult edendada.

Loe rohkem

Sõltumatu raport Läänemeremaade Nõukogu (LMN) tulevikust

Läänemeremaade Nõukogu Eesti eesistumise (2024–2025) egiidi all määrati Toomas Hendrik Ilves ja Gabrielius Landsbergis sõltumatuteks raportöörideks ehk tarkadeks meesteks, kelle ülesanne oli koostada LMNi reformimise ja ümberkorraldamise vajadust käsitlev raport, et nõukogu suudaks tulevikus paremini reageerida piirkonna ees seisvatele uutele väljakutsetele.

Loe rohkem

Ukraina tulede püsimisjõud. Õppetunnid elektrisektori vastupidavusest sõja ajal

Ukraina jätkab võitlust, et säilitada kogu riigis elektrivarustus, samas kui Venemaa suurendab õhurünnakuid ja suunab neid üha rohkem elektritootmisrajatistele. Ukraina energiasüsteemi märkimisväärne vastupidavus tuleneb mitmest tegurist: elektrisüsteemi varuvõimsus ja kohanemisvõime, sissetungieelsed ettevalmistavad meetmed ning suutlikkus taastada kahjustatud või hävitatud rajatisi.

Loe rohkem

Rohkem kui süsteemne rivaal: Hiina kui julgeolekuoht Euroopa Liidule

Euroopa Liidu vaatest on suhetest Hiinaga tähtsamad vaid transatlantilised sidemed. Kuna Hiina on EL-i jaoks üks peamisi kaubanduspartnereid, on suhete keskpunktis pikalt olnud peamiselt majanduslikud võimalused. Siiski on EL viimastel aastatel suhted Hiinaga ümbermõtestanud ning kirjeldab nüüd Hiinat kolmes erinevas mõõtmes: koostööpartneri, majandusliku konkurendi ja süsteemse rivaalina. Üha rohkem räägitaksegi Hiinast kui süsteemsest rivaalist ja Euroopa majandusjulgeoleku mõjutajast. Sellest hoolimata jäävad Hiinast tulenevad julgeolekuriskid ELi Hiina-poliitikas endiselt tagaplaanile.

Loe rohkem

ELi kaitsepoliitika: kaitsetööstuse tugevdamine

2022. aasta märtsis heaks kiidetud ELi strateegilise kompassiga kehtestati „ühine strateegiline visioon ja konkreetsed eesmärgid ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitika tugevdamiseks 2030. aastaks“. Liikmesriigid tunnistasid, et peavad „investeerima rohkem ja targemini võimetesse ja innovatiivsetesse tehnoloogiatesse, täitma strateegilised lüngad ning vähendama tehnoloogilist ja tööstuslikku sõltuvust“. Artiklis vaadeldakse, millised on olnud vahepealsed ELi kaitsetööstuse valdkonnas tehtud edusammud.

Loe rohkem

ELi dilemmad Musta mere piirkonnas: julgeolek ja laienemine

Musta mere piirkond on pärast Venemaa 2022. aasta täiemahulist sissetungi Ukrainasse omandanud Euroopa Liidus uue strateegilise tähtsuse. Stabiilsuse tagamine selles majanduslikult ja geopoliitiliselt olulises piirkonnas, mis on ühtlasi ELi potentsiaalse tulevase laienemise keskpunkt, on nüüd Euroopas muutunud kiireloomuliseks küsimuseks.

Loe rohkem

ELi kaitsepoliitika: PESCO peab rohkem tegema

Alaline struktureeritud koostöö (PESCO), mis kehtestati 2007. aastal Lissaboni lepinguga, algatati eesmärgiga luua koostööraamistik tugeva kaitsetahte ja -võimekusega ELi liikmesriikidele. Kaitsekoostöö algatas siis 23 liikmesriiki. Praeguse seisuga osalevad koostöös kõik liikmesriigid peale Malta.

Loe rohkem