NATO tuleb euroopastada, et säilitada alliansi heidutusvõime Venemaa vastu ajal, mil USA juhtimine on parimal juhul kõhklev ja halvimal juhul saamatu. Ülesanne ei ole võimatu, kuid selle täitmine pole ka kiire ega lihtne. Euroopastamist tuleks viivitamatult edendada.
Loe rohkem
Läänemeremaade Nõukogu Eesti eesistumise (2024–2025) egiidi all määrati Toomas Hendrik Ilves ja Gabrielius Landsbergis sõltumatuteks raportöörideks ehk tarkadeks meesteks, kelle ülesanne oli koostada LMNi reformimise ja ümberkorraldamise vajadust käsitlev raport, et nõukogu suudaks tulevikus paremini reageerida piirkonna ees seisvatele uutele väljakutsetele.
Loe rohkem
Ukraina jätkab võitlust, et säilitada kogu riigis elektrivarustus, samas kui Venemaa suurendab õhurünnakuid ja suunab neid üha rohkem elektritootmisrajatistele. Ukraina energiasüsteemi märkimisväärne vastupidavus tuleneb mitmest tegurist: elektrisüsteemi varuvõimsus ja kohanemisvõime, sissetungieelsed ettevalmistavad meetmed ning suutlikkus taastada kahjustatud või hävitatud rajatisi.
Loe rohkem
Euroopa Komisjoni hiljuti avaldatud kaitsevalmiduse valge raamat on tõukunud Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse 2022. aastal, mille järel on hakatud ELis julgeolekuküsimustele rohkem tähelepanu pöörama.
Loe rohkem
14. detsember 2022, mis oleks võinud ELi küberjulgeoleku kogukonna jaoks olla lihtsalt järjekordne tegus päev, sai aga oluliseks hetkeks, kui Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu leppisid kokku Euroopa kübervastupidavuse tugevdamises uue NIS2 direktiiviga.
Loe rohkem
Euroopa Liidu vaatest on suhetest Hiinaga tähtsamad vaid transatlantilised sidemed. Kuna Hiina on EL-i jaoks üks peamisi kaubanduspartnereid, on suhete keskpunktis pikalt olnud peamiselt majanduslikud võimalused. Siiski on EL viimastel aastatel suhted Hiinaga ümbermõtestanud ning kirjeldab nüüd Hiinat kolmes erinevas mõõtmes: koostööpartneri, majandusliku konkurendi ja süsteemse rivaalina. Üha rohkem räägitaksegi Hiinast kui süsteemsest rivaalist ja Euroopa majandusjulgeoleku mõjutajast. Sellest hoolimata jäävad Hiinast tulenevad julgeolekuriskid ELi Hiina-poliitikas endiselt tagaplaanile.
Loe rohkem
2022. aasta märtsis heaks kiidetud ELi strateegilise kompassiga kehtestati „ühine strateegiline visioon ja konkreetsed eesmärgid ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitika tugevdamiseks 2030. aastaks“. Liikmesriigid tunnistasid, et peavad „investeerima rohkem ja targemini võimetesse ja innovatiivsetesse tehnoloogiatesse, täitma strateegilised lüngad ning vähendama tehnoloogilist ja tööstuslikku sõltuvust“. Artiklis vaadeldakse, millised on olnud vahepealsed ELi kaitsetööstuse valdkonnas tehtud edusammud.
Loe rohkem
Musta mere piirkond on pärast Venemaa 2022. aasta täiemahulist sissetungi Ukrainasse omandanud Euroopa Liidus uue strateegilise tähtsuse. Stabiilsuse tagamine selles majanduslikult ja geopoliitiliselt olulises piirkonnas, mis on ühtlasi ELi potentsiaalse tulevase laienemise keskpunkt, on nüüd Euroopas muutunud kiireloomuliseks küsimuseks.
Loe rohkem
Alaline struktureeritud koostöö (PESCO), mis kehtestati 2007. aastal Lissaboni lepinguga, algatati eesmärgiga luua koostööraamistik tugeva kaitsetahte ja -võimekusega ELi liikmesriikidele. Kaitsekoostöö algatas siis 23 liikmesriiki. Praeguse seisuga osalevad koostöös kõik liikmesriigid peale Malta.
Loe rohkem
ELi laienemine on tavaliselt toimunud hooti, aga laienemispoliitika uus ja oluline dünaamika võib geopoliitiliste pingete tõttu kogu protsessi karile viia.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
