Euroopa Liit

REUTERS / Scanpix

Ukraina teekond Euroopa Liidu liikmeks: kuidas muuta geopoliitiline vajadus elujõuliseks protsessiks

Ukraina taotleb Euroopa Liidu liikmelisust ajal, mil Venemaa on teinud valiku Ukrainat rünnata. Euroopa Komisjoni arvamus Ukraina taotluse kohta valmib eeldatavasti juuni keskel, sellele järgneb Euroopa Ülemkogu otsus 23.-24. juunil. Kuigi avalik arvamus Euroopa Liidus suuresti toetab Ukraina liikmeks saamist, siis jagunevad ametlikud seisukohad peamiselt idapoolsete liikmesriikide tugeva toetuse ja muude liikmesriikide tagasihoidlikuma seisukoha vahel.

Loe rohkem
SIPA / Scanpix

Roomast Kiievisse, Moskva kaudu: Venemaa strateegilised narratiivid Itaalia avalikkuses

Praegune Itaalia valitsus toetab tugevalt Ukraina jõupingutusi Venemaa sissetungi vastases võitluses. See peaminister Mario Draghi juhtimisel mobiliseeritud toetus on tähelepanuväärne, arvestades Itaalia ühiskonnas levinud arusaamu Venemaast ja Ukrainast. Itaalia avalikku diskursust on aastaid mõjutanud Kremli huve soosivad ja Ukraina huve kahjustavad strateegilised narratiivid.

Loe rohkem

Hübriidaatomid: Rosatom Euroopas ja tuumaenergia Valgevenes

2020. aasta lõpus avas Valgevene Astravetsi tuumaelektrijaama. Leedu peab Venemaa valitsuse rahastatud ja Vene riigile kuuluva korporatsiooni Rosatom ehitatud rajatist ohuks oma riigi julgeolekule. Projekt on Balti piirkonnas juba põhjustanud seni lahendamata hõõrdumisi ning olukord on hea näide sellest, miks ja kuidas Moskva oma huve edendab, kasutades ära Euroopa riikide püüdlusi tuumaenergiat kasutusele võtta.

Loe rohkem

Koroonakriis ja väljakutsed Eesti välispoliitikale

Uuring analüüsib 2020. aasta märtsist maikuu lõpuni Covid-19 viiruse pandeemia mõju Eesti välispoliitikale ning võimalusi tugevdada kriisiohjet ja rahvusvahelist koostööd, et valmistuda tulevasteks kriisideks. Uuring hõlmab välisministeeriumi kriisiohje tegevust, koostööd Põhja-Balti riikide ja Poolaga, Euroopa Liidu rolli kriisi reguleerimisel ning kriisi globaalset reguleerimist ja Hiina rolli.

Loe rohkem

Intervjuu: Kas rahutorujuhtmete unelm on läbi?

Kreeka ja Türgi erimeelsused merevaldustes ulatuvad juba põlvkondade taha, aga on senini lahendamata. Mida ägedamaks konkureerimine Vahemere idaosa maagaasivarude üle muutub ning mida enam Türgi poliitiliselt isoleerub, seda sõjaliselt ohtlikum olukord on. Püüame koos Istanbuli Kadir Hasi ülikooli rahvusvaheliste suhete professori Dimitrios Triantaphyllouga mõista, mida on selles vanas tülis uut ja miks see just viimasel ajal on nii tuliseks muutunud. Samuti käsitleme kahe NATO liikmesriigi suhete kokkuvarisemist, Euroopa Liidu reageerimist, mõlema riigi mureküsimusi ja laiemat rahvusvahelist tausta, mis on pingeid soodustanud.

Loe rohkem

Ramon Loik: ELi uus rändelepe otsib väljapääsu usalduskriisist

8. oktoobril arutavad Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide siseministrid Euroopa Komisjoni poolt 23. septembril avalikustatud uut migratsiooni ja asüüli kokkuleppe paketti. Ehkki valitsuste esmased reaktsioonid on olnud pigem mõõdukad ja äraootavad, tõotavad läbirääkimised kujuneda siiski keerulisteks. Seda, et uus „pakt“ ei pruugi olla kõikidele liikmesriikidele ühtmoodi vastuvõetav, tunnistasid pea 500-leheküljelist töödokumenti tutvustades ka Euroopa Komisjoni asepresident Margaritis Schinas ja volinik Ylva Johansson.

Loe rohkem

Muutuste tuuled või paigalseis?

Kuidas mõjutas 2018-2019 valimistsükkel viie Läänemere ääres paikneva Euroopa Liidu liikmesriigi – Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola – energiajulgeolekut ja kliimapoliitikaid, uurisid Tomas Jermalavičius (RKK, toimetaja), Priit Mändmaa (Maailma Energeetikanõukogu), Emma Hakala (Soome Rahvusvaheliste Suhete Instituut), Tomas Janeliūnas (Vilniuse Ülikool), Juris Ozoliņš (energeetikaekspert, endine Läti energeetikaminister) ja Krystian Kowalewski (Maailma Energeetikanõukogu).

Loe rohkem

Eesti välispoliitika mõju ja kuvand Euroopa Liidus

Euroopa Liidu liikmesriigid hindavad kõrgelt Eestit kui partnerit, kes seisab küll oma huvide eest ja pingutab otsuse saavutamise nimel, kuid arvestab ka ülejäänud 27 riigi arvamusega. Eesti kuvand ja mõju Euroopa Liidus on tugev. Eesti on mõjutanud Euroopa Liidu Venemaa-poliitikat, idapartnerlust ja kaitsekoostööd. Eriti paistab Eesti silma digiühiskonna ja küberjulgeoleku arendamisel. Eesti on ühendav lüli Balti riikide ja Põhjala koostöös.

Loe rohkem