Ühenduvus ja konkurents Lõuna-Kaukaasias: geograafia kui võimuallikas

Lõuna-Kaukaasia kolm riiki – Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia – asuvad Euroopa, Aasia, Venemaa ja Pärsia lahe ristteel.

Piirkonna geopoliitilist positsiooni, aga ka iga riigi majanduslikke ja poliitilisi suundumusi mõjutavad suurel määral nii globaalsed kui ka riiklikud, nii loodud kui ka kavandatavad transporditeed.

Seetõttu on oluline saada selge pilt iga piirkonda läbiva (kavandatava) rahvusvahelise transporditee praegusest marsruudist, tähtsusest ja elujõulisusest. Keskkoridori ja rahvusvahelist põhja-lõuna transpordikoridori käsitledes pakub see uuring põhjaliku ülevaate sellest, kuidas transpordiühendused kujundavad Lõuna-Kaukaasia geopoliitilist maastikku.

Keskkoridoril ja rahvusvahelisel põhja-lõuna transpordikoridoril on mitu ühist joont. Esiteks on mõlemad pigem geopoliitilised kui puhtmajanduslikud projektid. Nende olulisus suurenes järsult pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse – nimelt pakkus keskkoridor võimalust Venemaast eemalduda ja riigi vastu sanktsioone kehtestada. Seevastu rahvusvaheline põhja-lõuna transpordikoridor kogus hoogu Venemaa-Iraani vastusena Lääne sanktsioonidele. See geopoliitiline olukord muudab aga mõlemad transporditeed muutuva rahvusvahelise dünaamika tõttu ebastabiilseks, mistõttu on keeruline teha pikaajalisi plaane ja võtta investeerimiskohustusi ning erainvestorid on kõhkleval seisukohal.

Teiseks iseloomustavad mõlemat transpordikoridori poliitilised ambitsioonid, mille realiseerumine konkreetseteks tegudeks võtab aega. Mõlemad transporditeed kannatavad seadusandlike vastuolude, tolli ebatõhususe, kehva transiiditaristu ja konkureerivate riiklike prioriteetide all, mis takistavad sujuvamat (koos)tööd.

Nende transporditeede ja Lõuna-Kaukaasia kui transiidikeskuse tähtsus sõltub samal ajal Lääne kaubanduspoliitikast ja sanktsioonide püsimisest. Kõige vahetumad huvid on ELil ja Venemaal, neile järgnevad Türgi, Iraan, India ja Hiina. Sellegipoolest ei saa keskkoridori ja rahvusvahelise põhja-lõuna transpordikoridori olulisust taandada ainult välisele konkurentsile – mõlemad toimivad piirkondlike ühendustena. Lisaks võib Trumpi nn rahvusvahelise rahu ja heaolu marsruut Kaukaasia transiididünaamika põhjalikult ümber kujundada. Seega sõltub nende koridoride tulevik (edu) mitte ainult asjaomaste riikide pingutustest, vaid ka suurriikide suhete ja piirkondlike konfliktide arengust, mis kujundavad Euraasia strateegilist maastikku.