Viisakeeld Vene võitlejaile: Kuidas keelata Venemaa (endistel) võitlejatel ELi siseneda?

Venemaa agressioonisõjas Ukraina vastu on alates 2022. aastast osalenud kuni 1,5 miljonit venelast. Praegu on kolm võimalust, kuidas takistada neil ELi siseneda: riigipõhised määrangud Schengeni infosüsteemis (SIS), viisakeeld 21. sanktsioonipaketis ja uus püsikategooria ELi läbivaadatud viisaeeskirjas.

Sisenemiskeeld on põhjendatud kahe eraldiseisva, kuid kattuva ohuga: sala-, hübriid- ja luureoperatsioonid ning kuritegevus. Paljudel Vene väeüksustel on koju naastes selja taga minevik, mis kätkeb vägivalda, ebaseaduslikku relvaäri ja rüüstamist, ning lisaks seadusetuse ja karistamatuse tunne. Lahingukogemusega endised võitlejad on Venemaa julgeolekuteenistustele ideaalne ressurss, mille abil viia ellu sabotaaži- ja õõnestuseesmärke.

Keelualgatus pärineb Eestist, nüüdseks on sellega liitunud Põhja- ja Baltimaad ning seda on toetama asunud ka Venemaa piirist kaugemal asuvad Euroopa riigid, kes kõik mõistavad Venemaast lähtuvat ohtu. Keeld on põhimõtteliselt vastu võetud osana sanktsioonipaketist. Siiski kitsendati keeldu Euroopa põhja- ja lõunaosa vahel ning see lükati edasi ajaks, kuni hakkavad kehtima keelu rakendamiseks vajalikud meetmed. Brüssel peab veel välja töötama tõendamisnõuded ja -koormise, et režiim saaks edukalt läbida kohtuliku kontrolli. Keeld võib osutuda vähem koormavaks ja kulukaks, kui vastased väidavad, sest taustakontrollis saab kasutada juba kogutud andmeid:

• teadaolevate (endiste) võitlejate ühiseid andmebaase, mille põhjal saaks kehtestada automaatse viisakeelu;
• nn tüüpilise Ukrainas sõdinud Vene sõduri profiili, mille põhjal tehakse täiendav põhjalik turvakontroll;
• pikemat tõendavate dokumentide loetelu, nt töö- ja teenistuskäiku ning pangaväljavõtteid.

Eesti ja Leedu esitatud SIS hoiatused loovad pretsedendi, mida teised võivad järgida ajutise abinõuna, et kaotada võimalus otsida soodsamat viisakohtlemist. Sihtotstarbelist keeldu saaks edaspidi laiendada muudegi julgeolekuteenistuste töötajaile, kes on osalenud rõhumises okupeeritud territooriumidel. Ukraina andmebaaside abil saaks kindlaks teha tuhandeid endisi võitlejaid. Kui luua viisaeeskirja püsikategooria, tuleks nimede loetelude koostamise asemel määrata kindlaks kriteeriumid, ning see kestaks kauem ja oleks püsivam kui sanktsioonid. Lõpuks tuleb teha valik täiendavate lisanduvate konsulaartöötundide ja sabotaaži- või terroriaktist tuleneva kahju vahel, mida selle tööga saaks ära hoida.