Kas Ukraina kodanike koju naasmine on tõesti võimalik?
2025. aastal viibis sõja tõttu väljaspool kodumaad umbes 6,9 miljonit ukrainlast ning rändeiive on Ukrainas sõja neljandal aastal endiselt negatiivne.
Loe rohkem
Julgeolek ja kerksus
Ukraina tulede püsimisjõud. Õppetunnid elektrisektori vastupidavusest sõja ajal
Ukraina jätkab võitlust, et säilitada kogu riigis elektrivarustus, samas kui Venemaa suurendab õhurünnakuid ja suunab neid üha rohkem elektritootmisrajatistele. Ukraina energiasüsteemi märkimisväärne vastupidavus tuleneb mitmest tegurist: elektrisüsteemi varuvõimsus ja kohanemisvõime, sissetungieelsed ettevalmistavad meetmed ning suutlikkus taastada kahjustatud või hävitatud rajatisi.
Loe rohkem
Kaugel, kuid kaitseta. Venemaa repressioonid välismaal
Rahvusvaheliste repressioonide pakett, millega Venemaa püüab tabada välismaal elavaid kodanikke, on mitmekesine ja kasutab paljusid rahvusvahelisi sidemeid. Varjatud represseerimisoht isegi välismaal tähendab, et vahemaa ei ole Kremlile takistuseks. Kuigi poliitiliste mõrvade juhtumeid ei saa lõpuni tõestada, dokumenteerivad inimõiguste organisatsioonid ja meedia regulaarselt Venemaa rahvusvahelise survestamise, delegitimiseerimise, sunnitud tagasipöördumise ja jälgimise juhtumeid.
Loe rohkem
Euroopa Liidu NIS2 Direktiiv – ärivõimalus kaitsesektori jaoks?
14. detsember 2022, mis oleks võinud ELi küberjulgeoleku kogukonna jaoks olla lihtsalt järjekordne tegus päev, sai aga oluliseks hetkeks, kui Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu leppisid kokku Euroopa kübervastupidavuse tugevdamises uue NIS2 direktiiviga.
Loe rohkem
Heidutus ja hübriidsõda. Venemaa sõda Ukrainas: õppetunnid Taiwanile ning Põhja- ja Baltimaadele
Riikliku julgeoleku arutelude keskmes on taas heidutus. Agressiivsest välispoliitikast juhitud suurte revisionistlike naabritega silmitsi seisvad Taiwan ning Põhja- ja Baltimaad saavad Venemaa agressioonisõjast Ukrainas õppida, kuidas võimendada heidutust oma piirkonnas.
Loe rohkem
Venemaa sõda Ukrainas: sõda ja ühiskond
Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse 2022. aastal pani proovile nii Ukraina riigiaparaadi kui ka kogu ühiskonna toimimise. Kogu senise sõja jooksul aastatel 2022–2024 tsiviilühiskonna, poliitilise eliidi ja sõjaväe vahelistes suhetes toimunud muutustes võib eristada kaht faasi.
Loe rohkem
Kuidas pimedal ajal tulesid põlemas hoida: Eesti ühiskondlik kerksus energiakriisi ajal
Euroopat tabas 2021–2023 vahel suur energiašokk, mis oli tingitud mitmest energiaturgu mõjutavast tegurist. Venemaa strateegia kasutada ära Euroopa sõltuvust Vene energiast ja seeläbi sundida Euroopa Liitu Venemaa geopoliitilistele nõudmistele järele andma ebaõnnestus, kui Venemaa alustas sõda Ukraina vastu.
Loe rohkem
E-integratsiooni maraton: Ukraina liikmelisuse võimalik mõju ELi digitaliseerimisele ja küberjulgeolekule
18 sõjakuu jooksul on Ukraina saavutanud märkimisväärseid edusamme digipöörde ja usaldusteenuste rakendamise alal. Praeguses geopoliitilises olukorras on ELi väärtustest ja põhimõtetest juhinduvate uuenduslike digilahenduste, tehnoloogia ja taristu edasiarendamine üha olulisem.
Loe rohkem
Hiina ja haruldased muldmetallid: ohukohad Euroopa tarneahelas
Selles analüüsis väidetakse, et Euroopa Liidu ja NATO püüdlused kriitiliste toorainete tarneahelate tugevdamiseks on haavatavad Hiina Rahvavabariigi mõju suhtes peamistele sektori ettevõtetele. Käesolevas uurimistöös on luubi all Euroopa ainsa haruldasi muldmetalle töötleva ettevõtte Silmeti planeeritud laienemine, niisamuti ka ettevõtte omanike taust ning nende praegused ja ajaloolised seosed Hiina turu, partei-riigi, Rahvavabastusarmee ja Hiina kaitsetööstussektoriga.
Loe rohkem
Sõda ja energia varustuskindlus: õppetunnid tulevikuks
Venemaa sõda Ukraina vastu on Euroopa geopoliitilises olukorras toonud kaasa mitu põhjalikku muutust. Mitu ELi liikmesriiki ja institutsiooni ütles lahti aastakümneid kestnud dogmaatilistest põhimõtetest ning väljakujunenud tavadest julgeoleku- ja kaitsepoliitikas, et vastata Venemaa agressioonile ja kaitsta Euroopat. Vastasseis väljendub kõige selgemini energiavaldkonnas, kuna nii sõja eel kui ka selle ajal kasutas Venemaa ära oma mõjuvõimu Euroopa energiaturul, et ohjata Euroopa vastumeetmeid, lõhestada ELi ja takistada liikmesriike suurendamast oma toetust Ukrainale.
Loe rohkem
