Taiwani väina kriisistsenaariumid ja kriisi julgeolekumõjud Eestile

Selles raportis analüüsitakse Taiwani väina kriisi tausta ja võimalikke arengustsenaariume.

Alates 2022. aastast on Hiina Rahvavabariigi (HRV) relvajõud ehk rahvavabastusarmee (RVA) suurendanud sõjalist survet Taiwani ümbruses, korraldades ulatuslikke õppusi, rakendades hübriidsõja meetmeid, viibides seadusevastaselt Taiwani õhu- ja mereruumis ning püüdes normaliseerida üha suuremat sõjalist kohalolekut väinas. See kõik on osa laiemast süsteemsest rivaliteedist Washingtoni ja Pekingi vahel.

Taiwan on Pekingile nii sümboolse kui ka strateegilise tähtsusega. Hiina juhtkonnale on taasühendamine seotud režiimi legitiimsuse, rahvusliku uuenemise ning pikaajaliste geopoliitiliste eesmärkidega. Raport rõhutab, et Peking ei ole loobunud jõu kasutamise võimalusest ning jätkab RVA moderniseerimist, et vajaduse korral Taiwan jõu abil emamaaga liita. Samal ajal süveneb USA ja Hiina vaheline konkurents nii sõjalises, tehnoloogilises, majanduslikus kui ka ideoloogilises mõõtmes. Isegi kui peaks aset leidma lühiajaline diplomaatiline stabiliseerumine, ei ole tõenäoline, et Taiwani väina olukord muutuks kestvalt rahulikuks. Taiwan on seega potentsiaalne süütenöör laiemas suurriikide konkurentsis. Pekingi otsus alustada sissetungi sõltub mitmest tegurist, kuid määrava tähtsusega on HRV, Taiwani ja Ameerika Ühendriikide sisepoliitilised arengusuunad.

Raport toob esile neli omavahel seotud stsenaariumit, mis moodustavad võimaliku eskalatsioonijada:

1. Status quo (hübriidsõda): püsivad halli tsooni tegevused, küberoperatsioonid, desinformatsioon, majanduslik surve ja sõjalised õppused. See stsenaarium kirjeldab juba praegu valitsevat olukorda ning võib jääda püsima ka tulevikus.
2. Karantiin: õiguslike või administratiivsete ettekäänete alusel piiratud ulatusega mere- ja õhuliikluse piirangute kehtestamine Taiwanile. Eesmärk on testida rahvusvahelist reaktsiooni, vältides samas ametlikku blokaadi väljakuulutamist.
3. Blokaad: ulatuslik katse katkestada Taiwani väliskaubandus ja energiavarustus. Arvestades Taiwani majandusstruktuuri, tooks isegi ajutine blokaad kaasa kohesed üleilmsed majanduslikud tagajärjed, eriti kõrgtehnoloogilistes tarneahelates.
4. Sissetung: meredessant koos raketilöökidega ning operatsioonidega õhu-, mere- ja infosfääris ülekaalu saavutamiseks.

Raport rõhutab, et need stsenaariumid ei välista üksteist. Eskalatsioon võib toimuda samm-sammult ning mittekineetiline surve (hübriidsõda või karantiin) võib kiiresti areneda relvakonfliktiks.

Eestile kujutaks Taiwani väina kriis kaudset, kuid tõsist julgeolekuriski. Eeskätt võib kriis mõjutada Moskva strateegilisi kalkulatsioone. Kui Lääne tähelepanu ja ressursid koonduksid suurel määral Ida-Aasiasse, võiks Venemaa näha suuremat võimalust avaldada survet Euroopas, sealhulgas NATO idatiival. Tiheneva Hiina–Venemaa strateegilise koostöö kontekstis on Moskva hakanud Taiwaniga seotut avalikumalt kommenteerima, mis viitab tähelepanelikule huvile piirkonna vastu. Samuti võib olukord, kus Taiwani väina kriis puhkeb samal ajal Venemaa sõjaga Ukrainas, mõjutada Pekingi tahet ja võimet Venemaad toetada ning seeläbi avaldada mõju lahinguväljale Ukrainas. India ja Vaikse ookeani piirkonna sündmustel on seega otsesed mõjud ka Balti julgeolekule. Lisaks mõjutaks kujunev majanduskriis ülemaailmseid turge, tarneahelaid ja finantsstabiilsust, mis avaldaks mõju ka Eesti avatud majandusele. Ebastabiilses globaalses julgeolekukeskkonnas, mille kujunemisele aitavad kaasa pinged Taiwani väinas, muutub Euroopa strateegiline autonoomia veelgi olulisemaks.

Kuigi kriisi täpset toimumisaega ei ole võimalik ennustada, toob raport esile mitu olulist verstaposti, mis võivad mõjutada Pekingi otsustusloogikat. Aastat 2027 ei peeta kõige tõenäolisemaks sissetungi ajaks, pigem nähakse suuremat riski perioodil 2028–2032, mil toimuvad valimised Taiwanil ja Ameerika Ühendriikides, tähistatakse Hiina Rahvavabariigi 80. aastapäeva ning lõpeb Hiina presidendi Xi (tõenäoline) neljas ametiaeg. Pärast seda võib praegu tajutav võimalusteaken (Xi jaoks) hakata sulguma. Aasta 2049 jääb pikaajaliselt oluliseks sihtmärgiks, kuna selleks ajaks soovib Peking viia lõpule rahvusliku uuenemise.

Raport järeldab, et Taiwani väin on kõrge riskitasemega ja ebastabiilne piirkond. Isegi vahetu sõja puudumisel kätkeb püsiv hübriidsõda märkimisväärset eskalatsiooniriski. Eestile ei ole see teema kauge, vaid strateegiliselt põimunud Euroopa julgeoleku, üleilmse majandusliku stabiilsuse ja Moskva strateegiliste kalkulatsioonidega. Seetõttu on vältimatult vaja ennetavat seiret, strateegilist ettenägelikkust ning tihedat poliitikakoostööd liitlastega.