Eesti välis- ja julgeolekupoliitika

Eesti koostöö ELi lõunanaabrusega: strateegilised eesmärgid ja fookus

Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika maid käsitletakse Euroopas sageli ennekõike läbi julgeoleku prisma, ent julgeolekuprobleemide lahendamiseks on vaja keskenduda nende riikide majandusele ja sotsiaalsele arengule. Euroopa Liidu koostöö edendamise ja demokraatlike väärtuste levitamise vahendiks neis riikides on Euroopa naabruspoliitika (ENP). Kuigi negatiivsed arengusuunad regioonis peegeldavad ENP edutust, on selle eesmärgid endiselt tähtsad. Eesti jaoks on ENP oluline raamistik, mis loob solidaarsust erinevate liikmesriikide prioriteetide vahel ja paneb paika ühised eesmärgid.

Loe rohkem
Polaarrebane Arktikas

Eesti huvid ja võimalused seoses globaalsete arengutega Arktikas järgneval kümnendil

Arktika on viimastel aastatel muutunud kogu maailma jaoks üha olulisemaks regiooniks. Eesti on põhjapoolseim mitte-Arktika riik. Tulenevalt asukohast mitme Arktika riigi naabruses mõjutavad regiooni arengud meid paratamatult. Esiteks toimub Arktikas kliima soojenemine kahekordsel kiirusel võrreldes muu maailmaga, tuues kaasa tõsiseid keskkonnaprobleeme kogu planeedil. Teiseks on seal tekkimas uusi võimalusi majandustegevuseks, eriti loodusvarade kasutuselevõtuks ja transpordiks. Kolmas Arktikat muutev areng on geopoliitiliste pingete kasv, mis väljendub Venemaa püüdlustes tugevdada oma sõjalist kohalolekut, Hiina kasvavas majanduslikus aktiivsuses ning USA lisandunud tähelepanus regiooni vastu.

Loe rohkem

Nii kaugel, aga ometi lähedal: Jaapani ja Eesti küberjulgeolekupoliitika perspektiivid ja koostöö

Hoolimata geograafilisest vahemaast on Eestil ja Jaapanil mitmeid ühiseid julgeolekuküsimusi, näiteks küberruumi võimalik destabiliseerumine geopoliitiliste pingete ja konfliktide tõttu, riikliku digitaristu haavatavus ja küberrünnakute mõju usaldusele avatud, demokraatlikus ühiskonnas. Nimetatud probleemidega tegelemiseks on tarvis tihedat rahvusvahelist koostööd ja riiklike heade tavade ning kogemuste jagamist.

Loe rohkem

Koroonakriis ja väljakutsed Eesti välispoliitikale

Uuring analüüsib 2020. aasta märtsist maikuu lõpuni Covid-19 viiruse pandeemia mõju Eesti välispoliitikale ning võimalusi tugevdada kriisiohjet ja rahvusvahelist koostööd, et valmistuda tulevasteks kriisideks. Uuring hõlmab välisministeeriumi kriisiohje tegevust, koostööd Põhja-Balti riikide ja Poolaga, Euroopa Liidu rolli kriisi reguleerimisel ning kriisi globaalset reguleerimist ja Hiina rolli.

Loe rohkem

Eesti välispoliitika mõju ja kuvand Euroopa Liidus

Euroopa Liidu liikmesriigid hindavad kõrgelt Eestit kui partnerit, kes seisab küll oma huvide eest ja pingutab otsuse saavutamise nimel, kuid arvestab ka ülejäänud 27 riigi arvamusega. Eesti kuvand ja mõju Euroopa Liidus on tugev. Eesti on mõjutanud Euroopa Liidu Venemaa-poliitikat, idapartnerlust ja kaitsekoostööd. Eriti paistab Eesti silma digiühiskonna ja küberjulgeoleku arendamisel. Eesti on ühendav lüli Balti riikide ja Põhjala koostöös.

Loe rohkem