Uus silmapiir. Eesti välispoliitika Aafrikas
Eesti süvenenud välispoliitiline tegevus Aafrikas toetub ajaloolisele vundamendile, mis näitab, et riigi diplomaatiline profiil kujuneb järk-järgult ja eeldab pidevat tööd.
Loe rohkemEesti süvenenud välispoliitiline tegevus Aafrikas toetub ajaloolisele vundamendile, mis näitab, et riigi diplomaatiline profiil kujuneb järk-järgult ja eeldab pidevat tööd.
Loe rohkemLähis-Ida ja Põhja-Aafrika maid käsitletakse Euroopas sageli ennekõike läbi julgeoleku prisma, ent julgeolekuprobleemide lahendamiseks on vaja keskenduda nende riikide majandusele ja sotsiaalsele arengule. Euroopa Liidu koostöö edendamise ja demokraatlike väärtuste levitamise vahendiks neis riikides on Euroopa naabruspoliitika (ENP). Kuigi negatiivsed arengusuunad regioonis peegeldavad ENP edutust, on selle eesmärgid endiselt tähtsad. Eesti jaoks on ENP oluline raamistik, mis loob solidaarsust erinevate liikmesriikide prioriteetide vahel ja paneb paika ühised eesmärgid.
Loe rohkem2021. aastal olid Eesti ja Norra ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmed. Viimasel kümnendil on julgeolekunõukogus taas esile kerkinud suurriikide vahelised pinged ja mitmepoolsus on surve alla sattunud.
Loe rohkemArktika on viimastel aastatel muutunud kogu maailma jaoks üha olulisemaks regiooniks. Eesti on põhjapoolseim mitte-Arktika riik. Tulenevalt asukohast mitme Arktika riigi naabruses mõjutavad regiooni arengud meid paratamatult. Esiteks toimub Arktikas kliima soojenemine kahekordsel kiirusel võrreldes muu maailmaga, tuues kaasa tõsiseid keskkonnaprobleeme kogu planeedil. Teiseks on seal tekkimas uusi võimalusi majandustegevuseks, eriti loodusvarade kasutuselevõtuks ja transpordiks. Kolmas Arktikat muutev areng on geopoliitiliste pingete kasv, mis väljendub Venemaa püüdlustes tugevdada oma sõjalist kohalolekut, Hiina kasvavas majanduslikus aktiivsuses ning USA lisandunud tähelepanus regiooni vastu.
Loe rohkemEesti militaaruuringute teadusajakirja Sõjateadlane värske numbri avab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Ivo Juurvee artikkel Eesti riigikaitse määratlemisest kõrgema taseme strateegiadokumentides.
Loe rohkemHoolimata geograafilisest vahemaast on Eestil ja Jaapanil mitmeid ühiseid julgeolekuküsimusi, näiteks küberruumi võimalik destabiliseerumine geopoliitiliste pingete ja konfliktide tõttu, riikliku digitaristu haavatavus ja küberrünnakute mõju usaldusele avatud, demokraatlikus ühiskonnas. Nimetatud probleemidega tegelemiseks on tarvis tihedat rahvusvahelist koostööd ja riiklike heade tavade ning kogemuste jagamist.
Loe rohkemKevad 2020 oli test Põhjala-Balti koostööle.
Loe rohkemUuring analüüsib 2020. aasta märtsist maikuu lõpuni Covid-19 viiruse pandeemia mõju Eesti välispoliitikale ning võimalusi tugevdada kriisiohjet ja rahvusvahelist koostööd, et valmistuda tulevasteks kriisideks. Uuring hõlmab välisministeeriumi kriisiohje tegevust, koostööd Põhja-Balti riikide ja Poolaga, Euroopa Liidu rolli kriisi reguleerimisel ning kriisi globaalset reguleerimist ja Hiina rolli.
Loe rohkemHiina mõjutustegevuse eesmärk on luua Hiinast positiivne kuvand ja tõrjuda igasugust kriitikat.
Loe rohkemEuroopa Liidu liikmesriigid hindavad kõrgelt Eestit kui partnerit, kes seisab küll oma huvide eest ja pingutab otsuse saavutamise nimel, kuid arvestab ka ülejäänud 27 riigi arvamusega. Eesti kuvand ja mõju Euroopa Liidus on tugev. Eesti on mõjutanud Euroopa Liidu Venemaa-poliitikat, idapartnerlust ja kaitsekoostööd. Eriti paistab Eesti silma digiühiskonna ja küberjulgeoleku arendamisel. Eesti on ühendav lüli Balti riikide ja Põhjala koostöös.
Loe rohkem