Eesti välis- ja julgeolekupoliitika

Nii kaugel, aga ometi lähedal: Jaapani ja Eesti küberjulgeolekupoliitika perspektiivid ja koostöö

Hoolimata geograafilisest vahemaast on Eestil ja Jaapanil mitmeid ühiseid julgeolekuküsimusi, näiteks küberruumi võimalik destabiliseerumine geopoliitiliste pingete ja konfliktide tõttu, riikliku digitaristu haavatavus ja küberrünnakute mõju usaldusele avatud, demokraatlikus ühiskonnas. Nimetatud probleemidega tegelemiseks on tarvis tihedat rahvusvahelist koostööd ja riiklike heade tavade ning kogemuste jagamist.

Loe rohkem

Koroonakriis ja väljakutsed Eesti välispoliitikale

Uuring analüüsib 2020. aasta märtsist maikuu lõpuni Covid-19 viiruse pandeemia mõju Eesti välispoliitikale ning võimalusi tugevdada kriisiohjet ja rahvusvahelist koostööd, et valmistuda tulevasteks kriisideks. Uuring hõlmab välisministeeriumi kriisiohje tegevust, koostööd Põhja-Balti riikide ja Poolaga, Euroopa Liidu rolli kriisi reguleerimisel ning kriisi globaalset reguleerimist ja Hiina rolli.

Loe rohkem

Eesti välispoliitika mõju ja kuvand Euroopa Liidus

Euroopa Liidu liikmesriigid hindavad kõrgelt Eestit kui partnerit, kes seisab küll oma huvide eest ja pingutab otsuse saavutamise nimel, kuid arvestab ka ülejäänud 27 riigi arvamusega. Eesti kuvand ja mõju Euroopa Liidus on tugev. Eesti on mõjutanud Euroopa Liidu Venemaa-poliitikat, idapartnerlust ja kaitsekoostööd. Eriti paistab Eesti silma digiühiskonna ja küberjulgeoleku arendamisel. Eesti on ühendav lüli Balti riikide ja Põhjala koostöös.

Loe rohkem

Eesti suhestumine võõrriikide kodanike ja relvajõududega

Valitsus otsustas 6. novembril 2014 mitte anda Eesti kodakondsust välisriigi relvajõududes teeninud eruohvitserile. Taotleja olevat esitanud sooviavalduse Eesti kodakondsuse saamiseks, kuid menetluse käigus tuvastati, et taotluse esitanud inimene on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ning sealt erru läinud.

Loe rohkem