november 19, 2020

Koroonakriis ja väljakutsed Eesti välispoliitikale

Eesti Välisministeerium
Kiievi erilennu saabumine Tallinna kevadel 2020.
Kiievi erilennu saabumine Tallinna kevadel 2020.

Uuring analüüsib 2020. aasta märtsist maikuu lõpuni Covid-19 viiruse pandeemia mõju Eesti välispoliitikale ning võimalusi tugevdada kriisiohjet ja rahvusvahelist koostööd, et valmistuda tulevasteks kriisideks. Uuring hõlmab välisministeeriumi kriisiohje tegevust, koostööd Põhja-Balti riikide ja Poolaga, Euroopa Liidu rolli kriisi reguleerimisel ning kriisi globaalset reguleerimist ja Hiina rolli.

Näiteid koroonakriisi õppetundidest ja poliitikasoovitustest

  • Eesti riik andis koroonakriisis oma kodanikele konsulaarabi laialdasemalt kui paljud teised Euroopa riigid. Koroonakriis näitas konsulaartöö võrgustike ja kriisivalmiduse tähtsust. Vajadus kodanikke kiirkorras koju toimetada võib tekkida väga erinevates kriisiolukordades, näiteks sõjalise või keskkonnakriisi puhul. Tulevikku vaadates on vajalikud regulaarsed õppused, tugeva konsulite võrgustiku säilitamine ja kriisivalmiduse tugevdamine saatkondades.
  • Välisministeeriumis otsuste tegemist toetava analüüsivõimekuse tugevdamine on üks olulisemaid väljakutseid kriisivalmiduse parandamisel.
  • Koroonakriis tõestas, kui olulisel kohal on Eesti välispoliitikas suhted lähinaabritega. Edukas koostöö kriisiolukorras eeldab regulaarset suhtlust kriisivälisel ajal. Poola ootamatu käitumine kriisi puhkedes näitas vajadust panustada jätkuvalt julgeolekukoostöösse Poolaga, kuid samal ajal arvestada võimalike negatiivsete üllatustega ka tulevastes kriisides.
  • Eestile olid Euroopa Liidu (EL) kevadised kriisiabimeetmed tulemuslikud. ELi kriisimeetmetest võib positiivselt esile tõsta repatrieerimislende ning majandus- ja rahanduspoliitika meetmeid, sh uue pikaajalise eelarve (2021–2027) laiendamist enneolematus mastaabis Euroopa majanduse taasterahastuga (750 miljardit eurot).
  • Eesti huvides on panustada ELi sisepiiride sulgemise põhimõtete ja korra tugevdamisse, et säilitada elutähtsad ühendused ja vältida edaspidi üllatuslikke piiranguid.
  • Covid-19 näitas Hiina vastutustundetut käitumist, aga ka tema kasvanud globaalset mõjukust. Eestis tuleks investeerida Hiina arengute jälgimisse ja keeleoskuse parandamisse. Kriis tõi esile Euroopa riikide tarneahelate sõltuvuse Hiinast, mistõttu peavad EL ja liikmesriigid kasutusele võtma uusi meetmeid, et muuta tarneahelaid mitmekesisemaks ja vähendada sõltuvust Hiina päritolu kriitilise tähtsusega toodetest mh meditsiinis.
  • Nii regionaalsel kui ka globaalsel tasandil on kasvanud huvi Eesti kogemuste ja oskusteabe vastu digiühiskonna arendamisel, digilahenduste kasutamisel rahvusvahelises koostöös ja küberjulgeoleku tugevdamisel. Seega tuleb jätkuvalt panustada Eesti aktiivsele tegevusele ja positiivse kuvandi säilitamisele digi- ja kübervaldkonnas, seda eriti ELis ning ÜROs ja selle julgeolekunõukogus.

Laadi alla ja loe: Koroonakriis ja väljakutsed Eesti välispoliitikale (PDF)