Norra ja Venemaa stabiilne ja kestev kohalolek Svalbardis võib nende kahe Arktika riigi vahel kaasa tuua suure geopoliitilise võimuvõitluse saarestiku saatuse kindlustamiseks. Kliimamuutuste, ressursikasutuse ja Venemaa läänest eraldatuse tõttu muutub selle Arktika territooriumi julgeolekustaatus üha olulisemaks.
Svalbardi ainulaadne õiguslik staatus võib julgustada piirkonnast huvitatud jõude saarestiku ja ümberkaudse ressursirikka mere praegust valitsemiskorraldust vaidlustama. Norra salateenistuse ohuhinnangud prognoosivad Svalbardis eelkõige Venemaast lähtuva vaenuliku tegevuse laienemist. Väike riik Norra peab kaitsma oma sisejulgeolekut Moskva kavatsuste eest looduslikult ja geopoliitiliselt eripärases keskkonnas, kus kogenematul poliitilisel liidril võib olla raske orienteeruda.
Norra valitsus ei ole suutnud Venemaa-ohtu oma elanikkonnale teadvustada, mis muudab tsiviilisikud vastuvõtlikuks Venemaa hübriidoperatsioonidele. Venemaa rahulolematus Svalbardi valitsuskorralduse üle ei ole midagi uut, kuid praeguses julgeolekuolukorras võib ta vabalt tahta veelgi pingestada suhteid Norraga. Väiteid russofoobse valitsemise kohta saab ehk pidada ettevalmistuseks 1920. aasta Svalbardi lepingu mittediskrimineerimise põhimõtete selgele rikkumisele. Teisisõnu võib Venemaa varem või hiljem hakata otseselt ohustama Norra praegust Svalbardi üle kehtivat suveräänsust. Pinged Svalbardi ümber võivad tähendada Venemaa-Norra suhete edasist teravnemist. Praegu peavad Norra, Venemaa ja nende liitlased järgima Svalbardi lepingu demilitariseeritud mittediskrimineerivaid põhimõtteid, mis Norrat territoriaalse kontrolli tagamise vahendite valikus juhivad, aga samas ka piiravad. Just sel põhjusel tuleks Arktika julgeolekuolukorrast avalikult rääkida. Nii saaks ka Svalbardi lepingu tõlgendust kohandada uue geopoliitilise reaalsusega.
Laadi alla ja loe (inglise keeles): High Noon for the High North? Norway, Russia, and the Svalbard Stronghold (PDF)
