NATO tuleb euroopastada, et säilitada alliansi heidutusvõime Venemaa vastu ajal, mil USA juhtimine on parimal juhul kõhklev ja halvimal juhul saamatu. Ülesanne ei ole võimatu, kuid selle täitmine pole ka kiire ega lihtne. Euroopastamist tuleks viivitamatult edendada.
Loe rohkem
Venemaa sõda Ukrainas on toonud esile tõhusa õhu- ja raketikaitse olulisuse nii lahinguväljal olevate üksuste kui ka rindejoone taga asuva taristu kaitsmisel. Sõda on ühtlasi meenutus sellest, et kuigi Euroopa õhu- ja raketikaitset on juba pikka aega peetud kriitiliseks suutlikkuse puudujäägiks, ei ole NATO liitlased ega EL-i liikmesriigid tegutsenud piisava otsustavusega, et olukorda parandada.
Loe rohkem
Läänemeremaade Nõukogu Eesti eesistumise (2024–2025) egiidi all määrati Toomas Hendrik Ilves ja Gabrielius Landsbergis sõltumatuteks raportöörideks ehk tarkadeks meesteks, kelle ülesanne oli koostada LMNi reformimise ja ümberkorraldamise vajadust käsitlev raport, et nõukogu suudaks tulevikus paremini reageerida piirkonna ees seisvatele uutele väljakutsetele.
Loe rohkem
Ukraina jätkab võitlust, et säilitada kogu riigis elektrivarustus, samas kui Venemaa suurendab õhurünnakuid ja suunab neid üha rohkem elektritootmisrajatistele. Ukraina energiasüsteemi märkimisväärne vastupidavus tuleneb mitmest tegurist: elektrisüsteemi varuvõimsus ja kohanemisvõime, sissetungieelsed ettevalmistavad meetmed ning suutlikkus taastada kahjustatud või hävitatud rajatisi.
Loe rohkem
Moskva on aastaid survestanud läänt tunnustama Venemaad võrdväärse mõjuvõimuga riigina ja nõustuma Venemaa arusaamaga sellest, kuidas maailmakorda ümber kujundada. Et sundida rahvusvahelist kogukonda Venemaa võimu austama, on kasutatud mitmesuguseid strateegilise heidutuse meetmeid, näiteks tuumaähvardusi.
Loe rohkem
Norra ja Venemaa stabiilne ja kestev kohalolek Svalbardis võib nende kahe Arktika riigi vahel kaasa tuua suure geopoliitilise võimuvõitluse saarestiku saatuse kindlustamiseks. Kliimamuutuste, ressursikasutuse ja Venemaa läänest eraldatuse tõttu muutub selle Arktika territooriumi julgeolekustaatus üha olulisemaks.
Loe rohkem
Rahvusvahelise ühendekspeditsiooni väe (Joint Expeditionary Force, JEF) üksused viibisid suure osa 2024. aasta novembrist Lätis, kus osaleti õppusel Joint Protector 24. JEFi liikmesriikide – Eesti, Hollandi, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome, Taani ja Ühendkuningriigi juhid kohtuvad seejärel 16.–17. detsembril Tallinnas, et arutada edasist koostööd selles raamistikus. Mis on JEF ehk rahvusvaheline ühendekspeditsiooni vägi ja mida see Balti riikidele pakub?
Loe rohkem
Alates 24. veebruarist 2022 on Venemaa pidanud Ukraina vastu täiemahulist sõda. Moskva on muutnud oma pahatahtlikku tegevust ja sekkumisi lääneriikide suunal, et õõnestada Kiievile antavat toetust.
Loe rohkem
2024. aasta veebruarist juulini sõlmisid 22 riiki Ukrainaga kahepoolsed julgeolekulepped. Artiklis võetakse need lepped lähema vaatluse alla ning selgitatakse nende peamisi sarnasusi ja erinevusi, et paremini mõista lepete sisu ja võimalikku mõju.
Loe rohkem
2024. aasta 11. märtsi keskpäeval heisati NATO peakorteris Rootsi lipp, et tähistada pidulikult üht Venemaa Ukraina-vastase sõja üllatavamat tulemust. Vene agressiooni ja sellega kaasnevate julgeolekuohtude tõttu loobusid Rootsi ja 2023. aasta aprillis NATO-ga liitunud Soome aastakümneid kestnud neutraaliteedipoliitikast, et saada alliansi 31. ja 32. liikmesriigiks. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) uuringuaruandes analüüsitakse nende muutuste tagajärgi peamiselt Balti riikide kaitse vaatenurgast.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
