2024. aasta veebruarist juulini sõlmisid 22 riiki Ukrainaga kahepoolsed julgeolekulepped. Artiklis võetakse need lepped lähema vaatluse alla ning selgitatakse nende peamisi sarnasusi ja erinevusi, et paremini mõista lepete sisu ja võimalikku mõju.
Loe rohkem
2024. aasta 11. märtsi keskpäeval heisati NATO peakorteris Rootsi lipp, et tähistada pidulikult üht Venemaa Ukraina-vastase sõja üllatavamat tulemust. Vene agressiooni ja sellega kaasnevate julgeolekuohtude tõttu loobusid Rootsi ja 2023. aasta aprillis NATO-ga liitunud Soome aastakümneid kestnud neutraaliteedipoliitikast, et saada alliansi 31. ja 32. liikmesriigiks. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) uuringuaruandes analüüsitakse nende muutuste tagajärgi peamiselt Balti riikide kaitse vaatenurgast.
Loe rohkem
EL on alustanud uut idasuunalist laienemist ajal, mil Euroopas ja rahvusvahelises korras on kätte jõudnud oluline murdepunkt. On selge, et Ukraina liitumine muudab oluliselt ELi välispoliitikat ja rahvusvahelist mõju.
Loe rohkem
Enne Venemaa täiemahulist kallaletungi Ukrainale oli lääne tähelepanu pöördumas Ida-Aasiale ning 21. sajandi esimese poole olulisimaks sõlmküsimuseks peeti Hiinat. Uus olukord aga eeldab kõigilt osapooltelt rahvusvahelise julgeolekuarhitektuuri põhjalikku ümberhindamist. Eestile ja Jaapanile avab see võimaluse täiendada oma julgeolekukäsitlust nii seoses ühiste strateegiliste ohtude kui ka Venemaa ja Hiina põhjustatud laiemate geopoliitiliste nihetega.
Loe rohkem
Selles analüüsis väidetakse, et Euroopa Liidu ja NATO püüdlused kriitiliste toorainete tarneahelate tugevdamiseks on haavatavad Hiina Rahvavabariigi mõju suhtes peamistele sektori ettevõtetele. Käesolevas uurimistöös on luubi all Euroopa ainsa haruldasi muldmetalle töötleva ettevõtte Silmeti planeeritud laienemine, niisamuti ka ettevõtte omanike taust ning nende praegused ja ajaloolised seosed Hiina turu, partei-riigi, Rahvavabastusarmee ja Hiina kaitsetööstussektoriga.
Loe rohkem
Venemaa sõda Ukraina vastu on Euroopa geopoliitilises olukorras toonud kaasa mitu põhjalikku muutust. Mitu ELi liikmesriiki ja institutsiooni ütles lahti aastakümneid kestnud dogmaatilistest põhimõtetest ning väljakujunenud tavadest julgeoleku- ja kaitsepoliitikas, et vastata Venemaa agressioonile ja kaitsta Euroopat. Vastasseis väljendub kõige selgemini energiavaldkonnas, kuna nii sõja eel kui ka selle ajal kasutas Venemaa ära oma mõjuvõimu Euroopa energiaturul, et ohjata Euroopa vastumeetmeid, lõhestada ELi ja takistada liikmesriike suurendamast oma toetust Ukrainale.
Loe rohkem
Selles raportis vaadeldakse, kuidas Venemaa valmistus täiemahuliseks sissetungiks Ukrainasse. Täpsemalt uuritakse Venemaal ja Ukrainas tehtud ettevalmistusi ning pingutusi infoväljal ja Hiina- suhete arendamist.
Loe rohkem
Balti riigid lähtuvad oma julgeolekukaalutlustes juba ammu Venemaa sõjalise agressiooni ohu hindamisest Euroopas, kuid sellegipoolest mõjus 2022. aasta veebruaris Ukrainas vallandunud täiemahulise sõja jõhkrus ja ulatus šokina. Sõda on ajendanud kolme Balti riiki veelgi suurendama oma kaitsekulutusi ja kiirendama riigi kaitsevõime ülesehitamist.
Loe rohkem
Robotplatvormid, tehisintellekt ja autonoomsete funktsioonidega relvad on saanud kaitseuuenduste keskseks osaks. Suurriigid püüavad uudse tehnika toel saavutada ja säilitada potentsiaalsete vastaste ees strateegilisi eeliseid. Ent arenenumate tehisintellektipõhiste lahenduste tulemusel ei muutu keerukamaks mitte ainult tehnika, vaid ka sellega kaasnevad probleemid.
Loe rohkem
Kreml ei ole varjanud, kui tähtsaks ta peab välispoliitika vahendina sõjalist jõudu. Kõige ilmselgemalt on seda kasutatud Gruusias alates 2008., Ukrainas alates 2014. ja Süürias alates 2015. aastast. Venemaa on teiste, sealhulgas Balti riikide kimbutamiseks sageli kasutanud sõjalisi meetmeid ilma päriselt sõda kuulutamata.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
