september 13, 2024

Ühised eesmärgid, erinevad lähenemised ja keerukas lõpptulemus. Ukraina 2024. aasta kahepoolsete julgeolekulepete süvaanalüüs

AP/Scanpix
President Biden ja president Zelenskõi sõlmisid pärast G7 julgeolekulepingu sõlmimist 13. juunil 2024 Itaalias Savelletris.
President Biden ja president Zelenskõi sõlmisid pärast G7 julgeolekulepingu sõlmimist 13. juunil 2024 Itaalias Savelletris.

2024. aasta veebruarist juulini sõlmisid 22 riiki Ukrainaga kahepoolsed julgeolekulepped. Artiklis võetakse need lepped lähema vaatluse alla ning selgitatakse nende peamisi sarnasusi ja erinevusi, et paremini mõista lepete sisu ja võimalikku mõju.

Ukrainaga sõlmitud kahepoolsed kokkulepped põhinevad selgelt 2023. aasta G7 ühisavaldusel, mis omakorda paigutub 2022. aastal Kiievi julgeolekukokkuleppe (Kyiv Security Compact) raamistikku. Kõik kolm dokumenti toetuvad samadele alustele. Kui Kiievi julgeolekukokkuleppes kirjeldatakse Ukraina partnerite julgeolekukohustuste põhimõtteid, ulatust ja võimalikku sisu, siis G7 ühisavalduses täpsustatakse nende kohustuste ülesehitust ja edasist täitmist. G7 ühisavaldusega loodi poliitiline ja programmiline alus tulevastele kahepoolsetele lepetele. Kahepoolsetes lepetes kirjeldatakse, kuidas kavatsetakse ühisavaldust edaspidi järgida. 2024. aasta kahepoolsete lepete sõlmimisel peeti silmas nende omavahelist kooskõla, et kõik garantriigid võtaks endale sarnased kohustused ning pakuks Ukrainale sarnaseid julgeoletagatisi väljaspool NATO raamistikku.

Siiski esineb neis väikeseid, kuid olulisi erinevusi, näiteks sõjalises ja mittesõjalises toetuses Ukrainale, Venemaa vastutuses, kompensatsioonimehhanismides ja Ukraina võimaliku NATOga ühinemise küsimuses. Erinevused on aga minimaalsed ning ei mõjuta põhieesmärki – luua ühtne riikide koalitsioon, milles osalejatel on sarnased julgeolekukohustused. Nimetatud erinevused on suuresti seotud osalevate riikide erinevate huvide ja võimaluste, poliitilise tahte olemasolu ja ajaliste teguritega. Kui iga riik oleks sõltumatult andnud Ukrainale julgeolekutagatised ilma ühiste põhimõteteta, mis tagavad ühtse struktuuri, terminoloogia ja kontseptsiooni, olnuks tulemus tõenäoliselt segasem ja vähem mõjus.

2024. aasta kahepoolsed julgeolekukokkulepped on väga olulised Ukraina edasiseks kaitseks Venemaa agressiooni vastu, riigi sõjajärgseks ülesehitamiseks ja taastamiseks ning Ukraina poliitiliseks ja sõjaliseks lõimimiseks Euro-Atlandi piirkonnaga. Samas on sedalaadi lepped mitmes mõttes piiratud ning lõppkokkuvõttes ei ole neis visandatud julgeolekukohustused võrreldavad tagatistega, mille Kiiev saaks NATOga ühinedes.

Mõningatest piirangutest hoolimata aitavad lepped tagada Ukrainale hädavajaliku toe ja abi ning tõhusa rakendamise korral võivad need tugevdada Ukraina julgeolekut ja kaitsevõimet, toetada riigisiseseid reforme ning edendada koosvõimet NATOga. See kõik sõltub aga suuresti Euro-Atlandi riikide poliitilisest otsusekindlusest selliste pikaajaliste kohustuste täitmisel. Lisaks ei ole selge, kui palju leidub praegu poliitilist tahet sellisel viisil ühtselt tegutseda.

Laadi alla ja loe (inglise keeles): Shared Goals, Different Paths, and a Complex Outcome: A Deep Dive into Ukraine’s 2024 Bilateral Security Agreements (PDF)