Eesti ÜRO julgeolekunõukogus: ajalugu läbi kolme kriisi
Eesti oli ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liige aastatel 2020-2021.
Loe rohkem
Julgeoleku planeerimine
Vabatahtlikud Eesti riigikaitses: võimalused tõsta ühiskondlikku vastupanuvõimet kriisideks
Poliitikapaber annab ülevaate vabatahtlike kaasamise põhimõtetest ja võimalustest ning aruteludest Eesti riigikaitses 2020. aasta esimeses pooles: vabatahtlike õiguste laiendamine eriolukorras, väljaõpe, kattuvad rollid ja sisekaitse reservi loomise algatus.
Loe rohkem
Kuidas edasi, NATO? Vaade kirdetiivalt alliansi kohanemisele muutuvate oludega
Antud poliitikapaber käsitleb NATO tulevikku puudutavaid probleeme, muresid ja ootusi kolme Balti riigi ja Poola vaatenurgast ning põhineb real intervjuudel mitmete nende nelja riigi kõrgete ametnike ja ekspertidega.
Loe rohkem
Ida-Lääne rollid Läänemerel on vahetunud: NATO uuenenud ülesanded
Ida-lääne rollid on Läänemerel vahetunud. NATO peab võtma ofensiivse hoiaku alates hetkest, kui heidutus läbi kukub, et tagada ühendusteed Balti riikidesse. Vaja on sünkroniseeritult merelisi võimeid arendada ning luua juhtimisühtsus.
Loe rohkem
Eesti valmistumine kriisideks: toidu- ja esmatarbekaupade varude soetamine ja jaotamine
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus koostas maaeluministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel suurema kriisi ajal elanikkonnale vajalike toidu- ja esmatarbekaupade nimekirja, hinnangu kaupade keskmistest kogustest kodus ja kaubandusvõrgus ning riiklike kriisivarude soetamise hinna ja logistika kalkulatsioonid.
Loe rohkem
Naised riigi kaitsel
Selleks, et naiste osalust kaitsevaldkonnas tõsta, on eelkõige vaja edendada teadlikkust ühiskonnas naiste võrdsetest võimalustest ja vajalikkusest panustamisel kaitsestruktuuridesse ning toetada naiste püüdlusi kaitseväelise karjääri tegemisel.
Loe rohkem
RKK tegevjuht osales arutelul “Kas Eesti vajab uut riigiidentiteeti?”
Noorteühingu Avatud Vabariik kutsel osales RKK tegevjuht Dmitri Teperik 21. veebruaril 2017. a Okupatsioonide muuseumis toimunud seminar-arutelul, kus räägiti riigiidentiteedist, vähemusrahvustest, keele- ja kodakondsuspoliitikast ning sellest kuidas see kõik mõjutab inimestevahelist suhtlemist Eestis.
Loe rohkem
Eksperdid vastavad küsimusele: kas Eesti peaks kaitsekulutusi tõstma?
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso ja Kaitseuuringute keskuse teadur Tomas Jermalavičius ütlesid, et kaitsekulutuste kahe protsendi tase SKPst on Eestis kokku lepitud juba aastaid tagasi ning arutelu sel teemal tuleks jätkata. Sama kinnitas ka kaitseministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu aastalõpuintervjuus Postimehele.
Loe rohkem
Julgeolekuväljavaade 2017: diplomaatial saab olema veel suurem kaal
Kuigi ohud tänavu suurenesid, läks Eestil korda oma turvalisust võrdväärses tempos kasvatada, hindavad analüütikud. Ees ootab aga poliitilise turbulentsi aasta, mil poleks üllatav, kui ka Eestile tekiks rahvusvaheline surve kaitsekulusid hüppeliselt tõsta.
Loe rohkem
Brexit ja Läänemere julgeolek
Ühendkuningriigis 2016. a. juunis toimunud Euroopa Liidu liikmelisuse referendumi tulemus oli ootamatu ning selle tagajärjed võivad olla kaugeleulatuvad ning tõsised. Käesolev raport käsitleb Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise (Brexit’i) mõju Eesti, Läänemere regiooni ning laiemalt Euroopa julgeolekule. Põhirõhk on kõval julgeolekul – sõjalisel julgeolekul ja kaitsevõimel.
Loe rohkem
