2024. aasta veebruarist juulini sõlmisid 22 riiki Ukrainaga kahepoolsed julgeolekulepped. Artiklis võetakse need lepped lähema vaatluse alla ning selgitatakse nende peamisi sarnasusi ja erinevusi, et paremini mõista lepete sisu ja võimalikku mõju.
Loe rohkem
Eesti oli ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liige aastatel 2020-2021.
Loe rohkem
Poliitikapaber annab ülevaate vabatahtlike kaasamise põhimõtetest ja võimalustest ning aruteludest Eesti riigikaitses 2020. aasta esimeses pooles: vabatahtlike õiguste laiendamine eriolukorras, väljaõpe, kattuvad rollid ja sisekaitse reservi loomise algatus.
Loe rohkem
Antud poliitikapaber käsitleb NATO tulevikku puudutavaid probleeme, muresid ja ootusi kolme Balti riigi ja Poola vaatenurgast ning põhineb real intervjuudel mitmete nende nelja riigi kõrgete ametnike ja ekspertidega.
Loe rohkem
Ida-lääne rollid on Läänemerel vahetunud. NATO peab võtma ofensiivse hoiaku alates hetkest, kui heidutus läbi kukub, et tagada ühendusteed Balti riikidesse. Vaja on sünkroniseeritult merelisi võimeid arendada ning luua juhtimisühtsus.
Loe rohkem
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus koostas maaeluministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel suurema kriisi ajal elanikkonnale vajalike toidu- ja esmatarbekaupade nimekirja, hinnangu kaupade keskmistest kogustest kodus ja kaubandusvõrgus ning riiklike kriisivarude soetamise hinna ja logistika kalkulatsioonid.
Loe rohkem
Selleks, et naiste osalust kaitsevaldkonnas tõsta, on eelkõige vaja edendada teadlikkust ühiskonnas naiste võrdsetest võimalustest ja vajalikkusest panustamisel kaitsestruktuuridesse ning toetada naiste püüdlusi kaitseväelise karjääri tegemisel.
Loe rohkem
Noorteühingu Avatud Vabariik kutsel osales RKK tegevjuht Dmitri Teperik 21. veebruaril 2017. a Okupatsioonide muuseumis toimunud seminar-arutelul, kus räägiti riigiidentiteedist, vähemusrahvustest, keele- ja kodakondsuspoliitikast ning sellest kuidas see kõik mõjutab inimestevahelist suhtlemist Eestis.
Loe rohkem
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso ja Kaitseuuringute keskuse teadur Tomas Jermalavičius ütlesid, et kaitsekulutuste kahe protsendi tase SKPst on Eestis kokku lepitud juba aastaid tagasi ning arutelu sel teemal tuleks jätkata. Sama kinnitas ka kaitseministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu aastalõpuintervjuus Postimehele.
Loe rohkem
Kuigi ohud tänavu suurenesid, läks Eestil korda oma turvalisust võrdväärses tempos kasvatada, hindavad analüütikud. Ees ootab aga poliitilise turbulentsi aasta, mil poleks üllatav, kui ka Eestile tekiks rahvusvaheline surve kaitsekulusid hüppeliselt tõsta.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
