juuni 15, 2020

Kuidas edasi, NATO? Vaade kirdetiivalt alliansi kohanemisele muutuvate oludega

Reuters/SCANPIX
NATO eelpaigutatud pataljonide sõdurid ootavad peasekretär Jens Stoltenbergi Tapa linnakus 6. septembril 2017.
NATO eelpaigutatud pataljonide sõdurid ootavad peasekretär Jens Stoltenbergi Tapa linnakus 6. septembril 2017.

Antud poliitikapaber käsitleb NATO tulevikku puudutavaid probleeme, muresid ja ootusi kolme Balti riigi ja Poola vaatenurgast ning põhineb real intervjuudel mitmete nende nelja riigi kõrgete ametnike ja ekspertidega.

Küsitlused viisid läbi Michał Baranowski, Saksa Marshalli Fondi Varssavi kontori direktor; Linas Kojala, Ida-Euroopa Uuringute Keskuse direktor; Toms Rostoks, Läti Riigikaitse Akadeemia Julgeoleku ja Strateegiliste Uuringute Keskuse vanemteadur ning Kalev Stoicescu, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) teadur. Poliitikapaberit toimetas RKK kaitsepoliitika ja -strateegia programmi juht Tony Lawrence.

NATO liikmesriikide juhid ootavad peasekretär Jens Stoltenbergilt alliansi järgmisel tippkohtumisel 2021. aastal ettepanekuid, kuidas tugevdada liidu ühtsust, tõhustada poliitilisi konsultatsioone ja liitlaste tegevuste koordineerimist ning suurendada NATO poliitilist rolli. Mõttetalgude toetamiseks kutsus peasekretär kokku 10-liikmelise ekspertide grupi. Vaid üks inimene 10st esindab neid 14 NATO liikmesriiki 30st, kes on NATOga liitunud alates 1999. aastast.

Intervjueeritavate seisukohad olid lähedased ehkki mitte päris ühtelangevad. Üldiselt olid küsitletud ühel meelel, et NATO seisab silmitsi paljude ohtudega, millest mäekõrguselt kõige tõsisem on Venemaa. Vastusena peaks NATO keskenduma oma tuumülesande – kollektiivkaitse – tugevdamise. Samas tõdesid intervjueeritavad, et hädavajalik on ka tasakaalu säilitamine liitlaste erinevate julgeolekuhuvide vahel. Nad toetasid 360-kraadi lähenemise põhimõtet ning on valmis panustama ja toetama jõupingutusi teiste piirkondade ohtudega tegelemisel.

NATO peaks keskenduma põhiülesannete täitmisele, milleks on kriisihaldamine ja ühine julgeolek. Nagu Covid-19 pandeemia osundas, tuleb NATO-l kohandada kriisihaldussüsteeme, et olla edaspidi paremini võimeline rahuldama tsiviilvõimude vajadusi koordineeritud toetuse järele suuremahuliste kriiside ohjamise korral liitlaste territooriumil.

Küsitletud olid üldiselt ettevaatlikud NATO ülesannete ampluaa ja vastutusala laiendamise toetamisel. Nende arvates tuleks hinnata, kus NATO suudab oma võimete piire ületamata lisaväärtust pakkuda. Näiteks nägid nad NATO-l vaid tagasihoidlikku rolli Hiinast lähtuva väljakutse puhul. Samas toetasid nad alliansi üleilmse partnervõrgustiku edasist tugevdamist, eelkõige riikidega nagu Austraalia, Jaapan ja Lõuna-Korea; ning rahvusvaheliste organisatsioonide, iseäranis Euroopa Liiduga. NATO peaks jätkama lähinaabritele suunatud ühise julgeoleku alaseid jõupingutusi. Ehkki NATO edasine laienemine näib hetkel vähetõenäoline, peaks uks jääma kindlasti avatuks.

Intervjueeritavad kõigist neljast riigist väljendasid muret pingeliste liitlassuhete ja USA juhtrolli vähenemise pärast. Pingete püsimise korral poleks ehk mõistlik arutleda NATO uue strateegilise kontseptsiooni üle. Samas, sisepinged leeveneksid, kui liitlased hakkaksid NATO-t senisest enam kasutama formaadina, kus arutada kõige erinevamaid julgeolekuküsimusi.

Täismahus poliitikapaberi What next for NATO? Views from the North-East Flank on Alliance Adaption leiab RKK ingliskeelselt kodulehelt.

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar