NATO tuleb euroopastada, et säilitada alliansi heidutusvõime Venemaa vastu ajal, mil USA juhtimine on parimal juhul kõhklev ja halvimal juhul saamatu. Ülesanne ei ole võimatu, kuid selle täitmine pole ka kiire ega lihtne. Euroopastamist tuleks viivitamatult edendada.
Loe rohkem
Alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris on rahvusvahelised partnerid pakkunud Ukrainale märkimisväärset sõjalist abi. USA kriitilise tähtsusega sõjalise abi ajutine peatumine 2025. aasta alguses tekitas muret Ukraina strateegia pärast Venemaa tõrjumisel. Ehkki on keeruline ennustada, milliseks lahinguväli 2025. aastal kujuneb, on tugevad sidemed Lääne partneritega Ukraina jaoks otsustava tähtsusega, et jätkata kurnamissõda ülekaaluka vaenlase vastu.
Loe rohkem
Euroopa Komisjoni hiljuti avaldatud kaitsevalmiduse valge raamat on tõukunud Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse 2022. aastal, mille järel on hakatud ELis julgeolekuküsimustele rohkem tähelepanu pöörama.
Loe rohkem
Rahvusvahelise ühendekspeditsiooni väe (Joint Expeditionary Force, JEF) üksused viibisid suure osa 2024. aasta novembrist Lätis, kus osaleti õppusel Joint Protector 24. JEFi liikmesriikide – Eesti, Hollandi, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome, Taani ja Ühendkuningriigi juhid kohtuvad seejärel 16.–17. detsembril Tallinnas, et arutada edasist koostööd selles raamistikus. Mis on JEF ehk rahvusvaheline ühendekspeditsiooni vägi ja mida see Balti riikidele pakub?
Loe rohkem
EL on alustanud uut idasuunalist laienemist ajal, mil Euroopas ja rahvusvahelises korras on kätte jõudnud oluline murdepunkt. On selge, et Ukraina liitumine muudab oluliselt ELi välispoliitikat ja rahvusvahelist mõju.
Loe rohkem
Enne Venemaa täiemahulist kallaletungi Ukrainale oli lääne tähelepanu pöördumas Ida-Aasiale ning 21. sajandi esimese poole olulisimaks sõlmküsimuseks peeti Hiinat. Uus olukord aga eeldab kõigilt osapooltelt rahvusvahelise julgeolekuarhitektuuri põhjalikku ümberhindamist. Eestile ja Jaapanile avab see võimaluse täiendada oma julgeolekukäsitlust nii seoses ühiste strateegiliste ohtude kui ka Venemaa ja Hiina põhjustatud laiemate geopoliitiliste nihetega.
Loe rohkem
Robotplatvormid, tehisintellekt ja autonoomsete funktsioonidega relvad on saanud kaitseuuenduste keskseks osaks. Suurriigid püüavad uudse tehnika toel saavutada ja säilitada potentsiaalsete vastaste ees strateegilisi eeliseid. Ent arenenumate tehisintellektipõhiste lahenduste tulemusel ei muutu keerukamaks mitte ainult tehnika, vaid ka sellega kaasnevad probleemid.
Loe rohkem
Iseseisev tuumaheidutus on olnud Prantsusmaa kaitsestrateegia alustala juba kuuskümmend aastat. Prantsusmaa tuumapoliitikat ning selle Euroopa ja liitlastega seotud mõõdet kiputakse mujal valesti mõistma, sealhulgas riikides, kes toetuvad oma julgeolekueesmärkide täitmisel Prantsusmaa sõjalisele abile.
Loe rohkem
Sarja “Venemaa sõda Ukrainas” kümnes osa käsitleb lääne sõjalist abi Ukrainale.
Loe rohkem
“Venemaa sõda Ukrainas” sarja seitsmes lühiülevaade käsitleb Venemaa sõjalisi ja poliitilisi ettevalmistusi Ukraina ründamiseks, mida vaadeldakse laiaulatuslike sõjaliste operatsioonide läbiviimise valmiduse vaatenurgast.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
