Iseseisev tuumaheidutus on olnud Prantsusmaa kaitsestrateegia alustala juba kuuskümmend aastat. Prantsusmaa tuumapoliitikat ning selle Euroopa ja liitlastega seotud mõõdet kiputakse mujal valesti mõistma, sealhulgas riikides, kes toetuvad oma julgeolekueesmärkide täitmisel Prantsusmaa sõjalisele abile.
Loe rohkem
Sarja “Venemaa sõda Ukrainas” kümnes osa käsitleb lääne sõjalist abi Ukrainale.
Loe rohkem
“Venemaa sõda Ukrainas” sarja seitsmes lühiülevaade käsitleb Venemaa sõjalisi ja poliitilisi ettevalmistusi Ukraina ründamiseks, mida vaadeldakse laiaulatuslike sõjaliste operatsioonide läbiviimise valmiduse vaatenurgast.
Loe rohkem
Uue sarja “Venemaa sõda Ukrainas” esimene lühiülevaade käsitleb Venemaa sõjalisi eesmärke. Need ei piirdu pelgalt Ukraina riikluse või isegi Ukraina rahvuse, selle kultuuri ja keele hävitamisega, vaid hõlmavad ka Euroopa julgeolekuarhitektuuri muutmist NATO ja Euroopa Liidu õõnestamise kaudu.
Loe rohkem
Eesti militaaruuringute teadusajakirja Sõjateadlane värske numbri avab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Ivo Juurvee artikkel Eesti riigikaitse määratlemisest kõrgema taseme strateegiadokumentides.
Loe rohkem
Küberajateenistus on üsna uus nähtus ja sellele terminile ei ole ühtset selgitust. Küberajateenijad võivad täita mitmeid ülesandeid, sealhulgas tehniline küberturvalisus ja küberkaitse ning IT-tugi, programmeerimine ja arendus. Samuti võivad nad teenida traditsioonilisematel aladel, näiteks side, luure ja isegi sotsiaalmeedia.
Loe rohkem
Venemaa sõjalistelt õppustelt, -operatsioonidelt ja kaitsetööstusnäitustelt on näha, et järjest enam õhu-, maa- ja mereplatvorme on mehitamata. Läänemaailma vaatlejad on mõned eksemplarid maha kandnud, pidades neid selgeks läbikukkumiseks ja ebarealistlike püüdluste näiteks, omamoodi Potjomkini küla laadseks demonstratsiooniks. Küll aga ei saa eitada, et Venemaa kaitsevaldkonna juhtidel, sõjalistel teoreetikutel ja praktikutel on suur huvi erineva autonoomiatasemega robotite sõjalise rakendamise vastu ülesannete täitmiseks.
Loe rohkem
Vahemere piirkonnas paikvad liitlased eeldavad õigustatult, et NATO võtab ohte sama tõsiselt nii ida- kui lõunasuunal. NATO peab välja töötama ja rakendama lõunale suunatud kõikehõlmava strateegia ja plaani, mis sisaldab konkreetseid eesmärke, ühiseid tegevusi ja ressursse. Alliansi sidusus ja solidaarsus sõltub suurel määral liitlaste võimest saavutada neid eesmärke. Kirde-ääreala liitlased on valmis oma osa täitma, kuid Vahemere liitlased omavad teadmisi ja ekspertiisi, mida on vaja nende regiooni strateegia määratlemiseks.
Loe rohkem
Heidutus on keeruline ja mitmetahuline nii intellektuaalse kontseptsioonina kui ka rakendatava strateegiana. See kehtib kindlasti Läänemere piirkonnas, kus ükski tegevus või poliitika üksi ei taga julgeolekut.
Loe rohkem
Analüüs uurib Euroopa Liidu ja/või NATO liitlaste – sealhulgas Eesti – soovi ja suutlikkust jätkata rahvusvaheliste jõupingutuste toetamist Sahelis (kaasa arvatud sõjalisi operatsioone ja missioone – MINUSMA, EUTM ja Barkhane), eriti Covid-19 pandeemia ajal. Analüüs toetab valitsuste, sõjalistele otsuste langetajate ja ekspertide arutelusid ennekõike nendes riikides, mis panustavad rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonides Sahelis.
Loe rohkem