EL on alustanud uut idasuunalist laienemist ajal, mil Euroopas ja rahvusvahelises korras on kätte jõudnud oluline murdepunkt. On selge, et Ukraina liitumine muudab oluliselt ELi välispoliitikat ja rahvusvahelist mõju.
Loe rohkem
Enne Venemaa täiemahulist kallaletungi Ukrainale oli lääne tähelepanu pöördumas Ida-Aasiale ning 21. sajandi esimese poole olulisimaks sõlmküsimuseks peeti Hiinat. Uus olukord aga eeldab kõigilt osapooltelt rahvusvahelise julgeolekuarhitektuuri põhjalikku ümberhindamist. Eestile ja Jaapanile avab see võimaluse täiendada oma julgeolekukäsitlust nii seoses ühiste strateegiliste ohtude kui ka Venemaa ja Hiina põhjustatud laiemate geopoliitiliste nihetega.
Loe rohkem
Robotplatvormid, tehisintellekt ja autonoomsete funktsioonidega relvad on saanud kaitseuuenduste keskseks osaks. Suurriigid püüavad uudse tehnika toel saavutada ja säilitada potentsiaalsete vastaste ees strateegilisi eeliseid. Ent arenenumate tehisintellektipõhiste lahenduste tulemusel ei muutu keerukamaks mitte ainult tehnika, vaid ka sellega kaasnevad probleemid.
Loe rohkem
Iseseisev tuumaheidutus on olnud Prantsusmaa kaitsestrateegia alustala juba kuuskümmend aastat. Prantsusmaa tuumapoliitikat ning selle Euroopa ja liitlastega seotud mõõdet kiputakse mujal valesti mõistma, sealhulgas riikides, kes toetuvad oma julgeolekueesmärkide täitmisel Prantsusmaa sõjalisele abile.
Loe rohkem
Sarja “Venemaa sõda Ukrainas” kümnes osa käsitleb lääne sõjalist abi Ukrainale.
Loe rohkem
“Venemaa sõda Ukrainas” sarja seitsmes lühiülevaade käsitleb Venemaa sõjalisi ja poliitilisi ettevalmistusi Ukraina ründamiseks, mida vaadeldakse laiaulatuslike sõjaliste operatsioonide läbiviimise valmiduse vaatenurgast.
Loe rohkem
Uue sarja “Venemaa sõda Ukrainas” esimene lühiülevaade käsitleb Venemaa sõjalisi eesmärke. Need ei piirdu pelgalt Ukraina riikluse või isegi Ukraina rahvuse, selle kultuuri ja keele hävitamisega, vaid hõlmavad ka Euroopa julgeolekuarhitektuuri muutmist NATO ja Euroopa Liidu õõnestamise kaudu.
Loe rohkem
Eesti militaaruuringute teadusajakirja Sõjateadlane värske numbri avab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Ivo Juurvee artikkel Eesti riigikaitse määratlemisest kõrgema taseme strateegiadokumentides.
Loe rohkem
Küberajateenistus on üsna uus nähtus ja sellele terminile ei ole ühtset selgitust. Küberajateenijad võivad täita mitmeid ülesandeid, sealhulgas tehniline küberturvalisus ja küberkaitse ning IT-tugi, programmeerimine ja arendus. Samuti võivad nad teenida traditsioonilisematel aladel, näiteks side, luure ja isegi sotsiaalmeedia.
Loe rohkem
Venemaa sõjalistelt õppustelt, -operatsioonidelt ja kaitsetööstusnäitustelt on näha, et järjest enam õhu-, maa- ja mereplatvorme on mehitamata. Läänemaailma vaatlejad on mõned eksemplarid maha kandnud, pidades neid selgeks läbikukkumiseks ja ebarealistlike püüdluste näiteks, omamoodi Potjomkini küla laadseks demonstratsiooniks. Küll aga ei saa eitada, et Venemaa kaitsevaldkonna juhtidel, sõjalistel teoreetikutel ja praktikutel on suur huvi erineva autonoomiatasemega robotite sõjalise rakendamise vastu ülesannete täitmiseks.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
