juuli 15, 2022

Venemaa sõda Ukrainas: Venemaa läheb sõtta

REUTERS / Scanpix
REUTERS / Scanpix
Satelliitpilt Vene lahingugrupi sõidukipargist Jelnjas, Venemaal, 19. jaanuaril 2022.
Satelliitpilt Vene lahingugrupi sõidukipargist Jelnjas, Venemaal, 19. jaanuaril 2022.

“Venemaa sõda Ukrainas” sarja seitsmes lühiülevaade käsitleb Venemaa sõjalisi ja poliitilisi ettevalmistusi Ukraina ründamiseks, mida vaadeldakse laiaulatuslike sõjaliste operatsioonide läbiviimise valmiduse vaatenurgast.

Konrad Muzyka on Rochan Consultingu direktor ja iseseisev analüütik, kes pakub konsultatsioone ja nõustamisteenuseid Venemaa ja Valgevene relvajõududega seotud teemadel. Ta vaatleb Ukraina lähistel toimunud Vene vägede massiivse sõjalise ettevalmistuse erinevaid faase, mis said alguse juba 2021 märtsis. Muzyka analüüsib Venemaa jõudude eelpositsioneerimist ning liikumist koondumis- ja paiknemisaladele Ukraina riigipiiride läheduses ja Valgevenes oktoobrist 2021 kuni jaanuarini 2022.

Muzyka väidab, et Venemaa kasutas poliitilisi läbirääkimisi pettusena: “Venemaa osalemine diplomaatilistes diskussioonides oma jõudude ülesehitamise ajal ei olnud mõeldud sõja ärahoidmiseks, vaid eesmärgiga tekitada valelootust, et sõda on võimalik vältida.”

Ta järeldab, et Venemaa ettevalmistused sõjaks NATO-ga võivad järgida teistsugust mustrit. Sõjaliste jõudude ettevalmistamine ei pruugi võtta aega 11 kuud nagu Ukraina puhul. Rindejoon Balti riikide ja Poola hõivamisel oleks palju lühem ning see ei nõuaks seesugust vägede hajutatust nagu kallaletung Ukrainale, vaid võimaldaks kitsamat kontsentreeritust kitsamal piiriribal.

Muzyka peab ebatõenäoliseks Venemaa võimekust rünnata NATO-t mastaapselt ja üllatuslikult. Venemaa valmidus tulevikus teisi riike rünnata sõltub aga suuresti sellest, kuidas lõpeb sõda Ukrainas.

Laadi alla ja loe (inglise keeles):