Kõik Venemaa olulisemad sõltumatud vabaühendused ja inimõiguste aktivistid olid 2021. aasta lõpuks täielikult maha surutud. Ülejäänud aga vältisid Kremlile ebamugavaid teemasid. Raport käsitleb Vene kodanikuühiskonna olukorda Ukraina sõja puhkedes, sõja mõju ühiskonnale ja tulevikuväljavaateid.
Loe rohkem
Selles raportis vaadeldakse, kuidas Venemaa valmistus täiemahuliseks sissetungiks Ukrainasse. Täpsemalt uuritakse Venemaal ja Ukrainas tehtud ettevalmistusi ning pingutusi infoväljal ja Hiina- suhete arendamist.
Loe rohkem
Pärast Ukraina iseseisvumist 1991. aastal on oht Venemaaga sõtta sattuda mitmel korral päevakorda kerkinud ja siis jälle vaibunud. Paljude välisvaatlejate silmis oli 2014. aastal vallandunud sõda pigem Venemaa toetatud separatistide algatatud hübriidsõda kui täiemahuline sõda ning Minski kokkulepped pidid selle vaigistama. Enne 2021. aasta lõppu, mil USA tõi päevavalgele tõendid Venemaa sõjaplaanidest, uskusid vaid üksikud vaatlejad, et Venemaa võib minna Ukraina survestamisest ja hirmutamisest kaugemale. Kui sõda 2022. aasta veebruaris puhkes, kõlas kõikjal küsimus „miks?“.
Loe rohkem
Vene relvajõude ähvardab Venemaa enda algatatud täiemahulises sõjas ajalooline lüüasaamine, ent see ei tähenda, et Venemaa kui vastuluureriigi kese põrmustuks. Vastupidi, Venemaa ühiskonna süvenev militariseerimine ja julgeolekustamine toob suure tõenäosusega korra ja kuulekuse tagajana esiplaanile just Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) – režiimi mõõga ja kilbi.
Loe rohkem
Milline on Vene ühiskonna suhtumine sõtta? Kas nad toetavad sõda, kui jah, siis miks? Need küsimused hakkasid ringlema kohe pärast Venemaa sissetungi algust. Sellest ajast alates on vastuste leidmiseks korraldatud mitu suurt arvamusküsitlust. Kuid paljud eksperdid kahtlevad nende küsitluste paikapidavuses, sest täieliku tsensuuri tingimustes, repressioonide ja hirmu õhkkonnas on vastajate siirus kaheldav.
Loe rohkem
“Venemaa sõda Ukrainas” sarja seitsmes lühiülevaade käsitleb Venemaa sõjalisi ja poliitilisi ettevalmistusi Ukraina ründamiseks, mida vaadeldakse laiaulatuslike sõjaliste operatsioonide läbiviimise valmiduse vaatenurgast.
Loe rohkem
Uue sarja “Venemaa sõda Ukrainas” esimene lühiülevaade käsitleb Venemaa sõjalisi eesmärke. Need ei piirdu pelgalt Ukraina riikluse või isegi Ukraina rahvuse, selle kultuuri ja keele hävitamisega, vaid hõlmavad ka Euroopa julgeolekuarhitektuuri muutmist NATO ja Euroopa Liidu õõnestamise kaudu.
Loe rohkem
28. juulil tutvustas Venemaa riigitelevisioon Vladimir Antjufejevit kui „Donetski Rahvavabariigi ministrite nõukogu esimehe kohusetäitjat“ [st DRV peaministrit] ning lasi eetrisse Antjufejeviga Donetskis tehtud intervjuu (Rossija 1 TV, 28. juuli).
Loe rohkemKui Venemaa mahitusel tegutsevad relvajõud 17. juulil Ida-Ukrainas rahvusvahelise reisilennuki alla tulistasid, hakkas Saksamaa diplomaatia täistuuridel tööle. Selles Venemaalt saadud pind-õhk tüüpi raketisüsteemiga toime pandud terrorirünnakus said hukka kõik lennukis viibinud 298 inimest 11 riigist.
Loe rohkem
RKK vanemteadur Kadri Liik on kirjutanud analüüsi eelseisvatest presidendivalimistest Venemaal. Autor on veendunud, et homsed valimised ei saa olema vabad ega ausad. Valimistulemus on ette otsustatud ja kõik teavad seda. Kuid paradoksaalsel kombel ei tarvitse Vladimir Putini kolmas valimisvõit tuua riigis kaasa pikaajalist stagnatsiooni, vaid võib osutada võimalusele, et Venemaal hakatakse uuesti tegelema tõelise poliitikaga ning et taas kord tekivad poliitika ja poliitiliste põhimõtete vahele kokkupuutepunktid, millest pole jälgegi olnud juba ammu enne seda, kui Putin kogu poliitilise süsteemi kinni „külmutas“.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
