Venemaa sise- ja välispoliitika

Vee kandmine sõelaga? Venemaa demokratiseerimise väljavaated

Venemaa väljavaade leida oma koht vabade ja demokraatlike lääneriikide seas on alates külma sõja lõpust olnud üks globaalse geopoliitika põhiküsimusi. 1992. aastal hoiatas president Richard Nixon läänemaailma, et täieõiguslikule liberaalsele demokraatiale ülemineku asemel hakkab Venemaa otsima nii-öelda kolmandat teed, ühildadamaks nõukogude stabiilsuse ja tehisliku julgeoleku kapitalistliku küllusega. Aastaks 2024 on Venemaa Föderatsioon täpselt ennustatud kuju võtnud, ohustades järjepidevalt ülemaailmset rahu ja julgeolekut. Kas see agressiivne, olemuslikult ebademokraatlik arengusuund on üksnes repressiivse riigiaparaadi teene või võib Venemaa nii-nimetatud normaliseerumist takistada ka rahvapoolne dünaamika?

Loe rohkem
Image for Vee kandmine sõelaga? Venemaa demokratiseerimise väljavaated Image for Vee kandmine sõelaga? Venemaa demokratiseerimise väljavaated

Putini käsilased: Vene Rahvuskaart sissetungil Ukrainasse

Kui Vene Rahvuskaart (Rosgvardija) 2022. aasta 24. veebruaril koos Moskva regulaarvägedega Ukrainasse tungis, sai selgeks, mida president Vladimir Putin sõjast ootas: „sõjaline erioperatsioon“ pidi lõppema Kiievi kiire alistumisega. Vene Rahvuskaart pidi täitma okupatsiooni võtmeülesandeid ja suruma maha ukrainlaste vastuhaku uuele võimule. Kuna see plaan ebaõnnestus, sattusid rahvuskaardi üksused ootamatult konventsionaalsesse sõtta, milleks neil polnud väljaõpet ega varustust.

Loe rohkem
Image for Putini käsilased: Vene Rahvuskaart sissetungil Ukrainasse Image for Putini käsilased: Vene Rahvuskaart sissetungil Ukrainasse

Miks Venemaa sõtta läks? Kokkuvõte

Pärast Ukraina iseseisvumist 1991. aastal on oht Venemaaga sõtta sattuda mitmel korral päevakorda kerkinud ja siis jälle vaibunud. Paljude välisvaatlejate silmis oli 2014. aastal vallandunud sõda pigem Venemaa toetatud separatistide algatatud hübriidsõda kui täiemahuline sõda ning Minski kokkulepped pidid selle vaigistama. Enne 2021. aasta lõppu, mil USA tõi päevavalgele tõendid Venemaa sõjaplaanidest, uskusid vaid üksikud vaatlejad, et Venemaa võib minna Ukraina survestamisest ja hirmutamisest kaugemale. Kui sõda 2022. aasta veebruaris puhkes, kõlas kõikjal küsimus „miks?“.

Loe rohkem
Image for Miks Venemaa sõtta läks? Kokkuvõte Image for Miks Venemaa sõtta läks? Kokkuvõte

Putini vastuluureriik

Vene relvajõude ähvardab Venemaa enda algatatud täiemahulises sõjas ajalooline lüüasaamine, ent see ei tähenda, et Venemaa kui vastuluureriigi kese põrmustuks. Vastupidi, Venemaa ühiskonna süvenev militariseerimine ja julgeolekustamine toob suure tõenäosusega korra ja kuulekuse tagajana esiplaanile just Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) – režiimi mõõga ja kilbi.

Loe rohkem
Image for Putini vastuluureriik Image for Putini vastuluureriik

Viimse Nõukogude põlvkonna sõda: Venemaa demograafia, ühiskond ja Ukraina-vastane agressioon

Milline on Vene ühiskonna suhtumine sõtta? Kas nad toetavad sõda, kui jah, siis miks? Need küsimused hakkasid ringlema kohe pärast Venemaa sissetungi algust. Sellest ajast alates on vastuste leidmiseks korraldatud mitu suurt arvamusküsitlust. Kuid paljud eksperdid kahtlevad nende küsitluste paikapidavuses, sest täieliku tsensuuri tingimustes, repressioonide ja hirmu õhkkonnas on vastajate siirus kaheldav.

Loe rohkem
Image for Viimse Nõukogude põlvkonna sõda: Venemaa demograafia, ühiskond ja Ukraina-vastane agressioon Image for Viimse Nõukogude põlvkonna sõda: Venemaa demograafia, ühiskond ja Ukraina-vastane agressioon