Venemaa sise- ja välispoliitika

Viimse Nõukogude põlvkonna sõda: Venemaa demograafia, ühiskond ja Ukraina-vastane agressioon

Milline on Vene ühiskonna suhtumine sõtta? Kas nad toetavad sõda, kui jah, siis miks? Need küsimused hakkasid ringlema kohe pärast Venemaa sissetungi algust. Sellest ajast alates on vastuste leidmiseks korraldatud mitu suurt arvamusküsitlust. Kuid paljud eksperdid kahtlevad nende küsitluste paikapidavuses, sest täieliku tsensuuri tingimustes, repressioonide ja hirmu õhkkonnas on vastajate siirus kaheldav.

Loe rohkem

Probleemid Venemaa-Ukraina konflikti defineerimisega Berliinis

Kui Venemaa mahitusel tegutsevad relvajõud 17. juulil Ida-Ukrainas rahvusvahelise reisilennuki alla tulistasid, hakkas Saksamaa diplomaatia täistuuridel tööle. Selles Venemaalt saadud pind-õhk tüüpi raketisüsteemiga toime pandud terrorirünnakus said hukka kõik lennukis viibinud 298 inimest 11 riigist.

Loe rohkem

Poliitika tagasitulek

RKK vanemteadur Kadri Liik on kirjutanud analüüsi eelseisvatest presidendivalimistest Venemaal. Autor on veendunud, et homsed valimised ei saa olema vabad ega ausad. Valimistulemus on ette otsustatud ja kõik teavad seda. Kuid paradoksaalsel kombel ei tarvitse Vladimir Putini kolmas valimisvõit tuua riigis kaasa pikaajalist stagnatsiooni, vaid võib osutada võimalusele, et Venemaal hakatakse uuesti tegelema tõelise poliitikaga ning et taas kord tekivad poliitika ja poliitiliste põhimõtete vahele kokkupuutepunktid, millest pole jälgegi olnud juba ammu enne seda, kui Putin kogu poliitilise süsteemi kinni „külmutas“.

Loe rohkem

Lužkovi lahkumine

Kadri Liik: Kui Juri Lužkov 1992. aasta juunis linnapeaks määrati, oli Moskva esimene McDonald’s juba avatud. Telefoniautomaadid võtsid endiselt kahekopikalisi münte, ent metroosõit maksis juba terve rubla. VDNH demonstreeris jätkuvalt NSV Liidu rahvamajanduse saavutusi ja Lunastaja Kristuse kiriku asemel laiutas bassein, ent Stockmanni kaubamaju oli juba kaks ja Rolling Stones plaanis kontserti Punasel väljakul.

Loe rohkem