Venemaa ja Punane meri peale 2022. aastat: militariseeritud välispoliitika või konfliktistrateegia?

Punane meri, mille kaudu liigub üle 10% maailmakaubandusest, on ühtaegu nii oluline veetee kui ka rahvusvahelise laevanduse kitsaskoht. Piraatlus, ebastabiilsus ja riikidevahelised konfliktid on pikaajalised probleemid, millega tegeledes on piirkondlikud ja piirkonnavälised jõud aidanud tagada julgeolekut merel.

Uurimist väärivad Venemaa suhted selle piirkonnaga.

• Võim merel on Kremlile endiselt oluline ning ta teeb pidevaid investeeringuid Punasel merel baaside rajamisse, mereväediplomaatiasse ja kaugmissioonidesse.
• Rahvusvahelised sanktsioonid on muutnud Punase mere Venemaa majanduse oluliseks kanaliks, mistõttu kontaktidest huthidega on saanud Moskvale veelgi pakilisem küsimus.
• Läbirääkimised Eritrea ja Sudaaniga baaside rajamise küsimuses võivad anda Moskvale võimaluse liigutada oma laevastikku eri sõjatandrite vahel ja suutlikkuse sekkuda vaenlaste mereväe tegevusse.
• Teated Venemaa toetusest huthidele viitavad Kremli nullsummastrateegiale, mille eesmärk on õõnestada piirkonna julgeolekut Venemaale soodsas suunas.
• Kuigi Venemaa ressursid on kohalikega võrreldes suured, otsustavad Kremli juurdepääsu piirkonnale lõppkokkuvõttes ikkagi piirkondlikud jõud.

Seda publikatsiooni rahastas 2024. aastal USA Euroopa väejuhatuse Venemaa strateegiline algatus. Väljaandes väljendatud seisukohad ei pruugi ühtida Ameerika Ühendriikide valitsuse ega kaitseministeeriumi seisukohtadega.