november 16, 2026

Rootsi tormilisel ajal. Mitmekihilisest julgeolekupoliitikast NATOni ja tagasi

Laadi alla ja loe (PDF)

Enne NATOga ühinemist 2024. aastal ajas Rootsi mitmekihilist julgeolekupoliitikat, mis tugines paljudele kahe- ja mitmepoolsetele kokkulepetele. Niinimetatud Hultqvisti doktriin lõi koostöövõrgustiku, mis lõimis Rootsi lääne julgeolekustruktuuridesse, kuid võimaldas sõjalisest liitumatusest kinni pidades siiski säilitada teatava autonoomia.

Praegu on näha samme, mis annavad märku Rootsi mitmekihilise julgeolekupoliitika taastumisest, ehkki uutes vormides, samal ajal kui Atlandi-ülene side näib nõrgenevat ja liberaalne rahvusvaheline kord murenevat. Kuigi EL ja NATO olid Rootsi poliitikas kesksel kohal juba enne 2022. aastat, püüab Stockholm nüüd end paigutada mõlema organisatsiooni tuumikusse ning üheskoos moodustavad need Rootsi julgeolekustrateegia esimese kihi. Järgmise, üha olulisemaks muutuva kihi moodustab Põhjamaade ning vähemal määral Põhjala-Balti koostöö. Kolmanda kihi moodustavad uued julgeolekukoostöö vormid, mille hiljutised silmapaistvad näited on kahepoolsed kokkulepped Prantsusmaa ja Poolaga.

Teatud mõttes on mitmekihiline julgeolekustrateegia Rootsi NATOga ühinemise eelse poliitika jätk, kuid uuendatud kujul ja muutunud oludes, ja see on osa soovist täita keskset rolli nii alliansis kui ka ELis. Uue strateegiaga ei liiguta tagasi ühepoolse autonoomia poole, vaid pigem tihedama lõimumise suunas, et tugevdada Põhjamaade ja Euroopa jõupingutuste abil NATOt. Selleks peaks Rootsi:

  • leidma tasakaalu eri koostöövormide vahel;
  • tegutsema nii ELi ja NATO tuumikliikmena kui ka Põhjamaade, Põhjala-Balti ja kogu Läänemere piirkonna koostöö aktiivse osalisena;
  • hoidma Põhjamaade ühtsust ning tugevdama nende ühist suutlikkust tagada julgeolekut Põhja-Euroopas ja kaitsta rahvusvahelist õigust.

Loe lähemalt (inglise keeles): Small States Series. Sweden in Turbulent Times: From a Multi-Layered Security Policy to NATO and Back

Laadi alla ja loe (PDF)
Developed by Ballers