Riikliku julgeoleku arutelude keskmes on taas heidutus. Agressiivsest välispoliitikast juhitud suurte revisionistlike naabritega silmitsi seisvad Taiwan ning Põhja- ja Baltimaad saavad Venemaa agressioonisõjast Ukrainas õppida, kuidas võimendada heidutust oma piirkonnas.
Loe rohkem
Rahvusvahelise ühendekspeditsiooni väe (Joint Expeditionary Force, JEF) üksused viibisid suure osa 2024. aasta novembrist Lätis, kus osaleti õppusel Joint Protector 24. JEFi liikmesriikide – Eesti, Hollandi, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome, Taani ja Ühendkuningriigi juhid kohtuvad seejärel 16.–17. detsembril Tallinnas, et arutada edasist koostööd selles raamistikus. Mis on JEF ehk rahvusvaheline ühendekspeditsiooni vägi ja mida see Balti riikidele pakub?
Loe rohkem
2024. aasta 11. märtsi keskpäeval heisati NATO peakorteris Rootsi lipp, et tähistada pidulikult üht Venemaa Ukraina-vastase sõja üllatavamat tulemust. Vene agressiooni ja sellega kaasnevate julgeolekuohtude tõttu loobusid Rootsi ja 2023. aasta aprillis NATO-ga liitunud Soome aastakümneid kestnud neutraaliteedipoliitikast, et saada alliansi 31. ja 32. liikmesriigiks. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) uuringuaruandes analüüsitakse nende muutuste tagajärgi peamiselt Balti riikide kaitse vaatenurgast.
Loe rohkem
Kreml ei ole varjanud, kui tähtsaks ta peab välispoliitika vahendina sõjalist jõudu. Kõige ilmselgemalt on seda kasutatud Gruusias alates 2008., Ukrainas alates 2014. ja Süürias alates 2015. aastast. Venemaa on teiste, sealhulgas Balti riikide kimbutamiseks sageli kasutanud sõjalisi meetmeid ilma päriselt sõda kuulutamata.
Loe rohkem
2021. aastal olid Eesti ja Norra ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmed. Viimasel kümnendil on julgeolekunõukogus taas esile kerkinud suurriikide vahelised pinged ja mitmepoolsus on surve alla sattunud.
Loe rohkem
Arktika tähtsus ühendusteena Aasia ja Põhjala-Balti regiooni vahel on kasvanud. Globaalne kliimasoojenemine avab uusi majandusvõimalusi piirkonna rikkalike maavarade ja Põhja meretee kasutuselevõtuks. Võimalustega käib paratamatult kaasas ka kohustus tagada Arktika rahumeelne, reeglitel põhinev ja keskkonna suhtes jätkusuutlik areng. See on keeruline väljakutse.
Loe rohkem
Kevad 2020 oli test Põhjala-Balti koostööle.
Loe rohkem
Mida paremini on asjad korras kodus, seda tugevam ja mõjukam on riik maailmaareenil. USA viimaste aastate keeruline sisepoliitiline olukord mõjutab suurriigi positsiooni maailmas.
Loe rohkem
Kuidas mõjutas 2018-2019 valimistsükkel viie Läänemere ääres paikneva Euroopa Liidu liikmesriigi – Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola – energiajulgeolekut ja kliimapoliitikaid, uurisid Tomas Jermalavičius (RKK, toimetaja), Priit Mändmaa (Maailma Energeetikanõukogu), Emma Hakala (Soome Rahvusvaheliste Suhete Instituut), Tomas Janeliūnas (Vilniuse Ülikool), Juris Ozoliņš (energeetikaekspert, endine Läti energeetikaminister) ja Krystian Kowalewski (Maailma Energeetikanõukogu).
Loe rohkem
Seni kuni töötame osana Venemaa ühtsest elektrivõrgust, oleme iga päev silmitsi maandamata riskiga, kirjutavad Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse uuringute juht Tomas Jermalavičius.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
