Kreml ei ole varjanud, kui tähtsaks ta peab välispoliitika vahendina sõjalist jõudu. Kõige ilmselgemalt on seda kasutatud Gruusias alates 2008., Ukrainas alates 2014. ja Süürias alates 2015. aastast. Venemaa on teiste, sealhulgas Balti riikide kimbutamiseks sageli kasutanud sõjalisi meetmeid ilma päriselt sõda kuulutamata.
Loe rohkem
2021. aastal olid Eesti ja Norra ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmed. Viimasel kümnendil on julgeolekunõukogus taas esile kerkinud suurriikide vahelised pinged ja mitmepoolsus on surve alla sattunud.
Loe rohkem
Arktika tähtsus ühendusteena Aasia ja Põhjala-Balti regiooni vahel on kasvanud. Globaalne kliimasoojenemine avab uusi majandusvõimalusi piirkonna rikkalike maavarade ja Põhja meretee kasutuselevõtuks. Võimalustega käib paratamatult kaasas ka kohustus tagada Arktika rahumeelne, reeglitel põhinev ja keskkonna suhtes jätkusuutlik areng. See on keeruline väljakutse.
Loe rohkem
Kevad 2020 oli test Põhjala-Balti koostööle.
Loe rohkem
Mida paremini on asjad korras kodus, seda tugevam ja mõjukam on riik maailmaareenil. USA viimaste aastate keeruline sisepoliitiline olukord mõjutab suurriigi positsiooni maailmas.
Loe rohkem
Kuidas mõjutas 2018-2019 valimistsükkel viie Läänemere ääres paikneva Euroopa Liidu liikmesriigi – Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola – energiajulgeolekut ja kliimapoliitikaid, uurisid Tomas Jermalavičius (RKK, toimetaja), Priit Mändmaa (Maailma Energeetikanõukogu), Emma Hakala (Soome Rahvusvaheliste Suhete Instituut), Tomas Janeliūnas (Vilniuse Ülikool), Juris Ozoliņš (energeetikaekspert, endine Läti energeetikaminister) ja Krystian Kowalewski (Maailma Energeetikanõukogu).
Loe rohkem
Seni kuni töötame osana Venemaa ühtsest elektrivõrgust, oleme iga päev silmitsi maandamata riskiga, kirjutavad Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse uuringute juht Tomas Jermalavičius.
Loe rohkem
Aaastatel 2020-2025 võib tekkida olukord, kus siinsed elektrivõrgud on muust Euroopast isoleeritud, ja see võib kõikuma lüüa isegi Baltimaade riikliku stabiilsuse. Kõige hullemate stsenaariumite korral tekib elektrita jäädes kriis, kus lakkavad töötamast elutähtsad süsteemid toasoojast sideni, tõdetakse äsja rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses valminud raportis.
Loe rohkem
Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski võttis Maalehes kokku 2017. aasta.
Loe rohkem
Õppereisi “ Baltimaad ja Euroopa turvadilemmas” raames külastasid 30 Euroopa Kolledži Natolini kampuse tudengit Rahvusvahelist Kaitseuuringute keskust, et koguda teavet ja arutleda olulistel teemadel nagu hübriidsõda ja hübriidturvalisus. Samuti Baltimaade ja Euroopa turvalisus Venemaa hübriidsõja kontekstis, Balti regiooni energia, taristu- ja kübertuvalisus ning Baltimaade ja Ukraina riiklik ja ühiskondlik seis uutes turvalisuse väljakutsetes.
Loe rohkem