Riikliku julgeoleku arutelude keskmes on taas heidutus. Agressiivsest välispoliitikast juhitud suurte revisionistlike naabritega silmitsi seisvad Taiwan ning Põhja- ja Baltimaad saavad Venemaa agressioonisõjast Ukrainas õppida, kuidas võimendada heidutust oma piirkonnas.
Kui need õppetunnid õigesti ellu viia, suurenevad agressori kulud märkimisväärselt. Kui riigikaitsesse kaasatakse nii sõjavägi kui ka kodanikuühiskond, võivad väikeriigid oma kaitsestrateegia põhjalikult ümber kujundada ning heidutada agressorit võimalikult mõjusalt.
• Ukraina. Venemaa sissetung Ukrainasse 2014. ja 2022. aastal pakub heidutusvõimet parandada soovivatele riikidele selgeid õppetunde ühiskonna valmisoleku kohta. Nii 2014. kui ka 2022. aastal osutus ukrainlaste valmisolek riigikaitsega ühineda otsustavaks teguriks Venemaa rünnaku alla sattunud Ukraina suveräänsuse säilitamisel. Tugev elanikkonnakaitse annab märku otsustavusest ja suutlikkusest ning võimendab heidutust.
• Põhja- ja Baltimaad. Põhja- ja Baltimaad tajuvad Venemaad julgeolekuohuna, mis sunnib neid taasrelvastuma ja parandama heidutusvõimet kõigis valdkondades. Kaitsevõime suurendamiseks on vaja pöörduda tagasi heidutuse põhialuste juurde ning suurendada hankemahtusid, tugevdada alliansi otsusekindlust ja tõsiseltvõetavust ning survestada allianssi otsusekindlalt tegutsema.
• Hiina ja Taiwan. Nii nagu Põhja- ja Baltimaad ning Taiwan, jälgib Ukrainas toimuvat sõda põhjalikult ja võtab sellest õppust ka Peking. Hiina kaitsevaldkonna ekspertidele pakub see sõda vajalikke teadmisi hübriidsõja pidamise ja hallis tsoonis tegutsemise kohta. Taipei partnerid kalibreerivad nende teadmiste põhjal piirkonnas elluviidavat julgeolekupoliitikat, mis mõjutab Hiina ja Taiwani suhteid. See, kas otsustatakse valdkondadevahelise või integreeritud heidutuse kasuks, määrab, milliseid strateegiaid kasutatakse Hiina heidutamiseks edaspidi.
Loe lähemalt (inglise keeles): Deterrence and Hybrid Warfare: Lessons from Russia’s War in Ukraine for Taiwan and the Nordic-Baltic Region (PDF)
