Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse 2022. aastal pani proovile nii Ukraina riigiaparaadi kui ka kogu ühiskonna toimimise. Kogu senise sõja jooksul aastatel 2022–2024 tsiviilühiskonna, poliitilise eliidi ja sõjaväe vahelistes suhetes toimunud muutustes võib eristada kaht faasi.
Loe rohkem
Euroopat tabas 2021–2023 vahel suur energiašokk, mis oli tingitud mitmest energiaturgu mõjutavast tegurist. Venemaa strateegia kasutada ära Euroopa sõltuvust Vene energiast ja seeläbi sundida Euroopa Liitu Venemaa geopoliitilistele nõudmistele järele andma ebaõnnestus, kui Venemaa alustas sõda Ukraina vastu.
Loe rohkem
Venemaa sõda Ukraina vastu on Euroopa geopoliitilises olukorras toonud kaasa mitu põhjalikku muutust. Mitu ELi liikmesriiki ja institutsiooni ütles lahti aastakümneid kestnud dogmaatilistest põhimõtetest ning väljakujunenud tavadest julgeoleku- ja kaitsepoliitikas, et vastata Venemaa agressioonile ja kaitsta Euroopat. Vastasseis väljendub kõige selgemini energiavaldkonnas, kuna nii sõja eel kui ka selle ajal kasutas Venemaa ära oma mõjuvõimu Euroopa energiaturul, et ohjata Euroopa vastumeetmeid, lõhestada ELi ja takistada liikmesriike suurendamast oma toetust Ukrainale.
Loe rohkem
Täiemahulise sõja esimestel nädalatel teatas Ukraina, et Moskva võimud küüditavad okupeeritud aladelt lapsi ja kavandavad nende lapsendamist Venemaal. Hiljem on ÜRO, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, Euroopa Parlament ja USA välisministeerium Ukraina süüdistusi kinnitanud. Teadaolevate ohvrite hulk kasvab päev-päevalt ning hinnangute kohaselt küündib riigist välja saadetud laste arv juba sadadesse tuhandetesse. Ometi ei ole selle sõjakuriteo peatamiseks tehtud piisavalt ja kahjuks ongi sellises olukorras võimalik vähe ära teha.
Loe rohkem
Ukraina relvajõudude pea igapäevased positiivsed teated edust rindel on pannud mitmed eksperdid spekuleerima sõja lõppemise aja ja viisi üle. Ent sõda jätkub. Venemaa on võtnud sihikule kogu Ukraina tsiviiltaristu ja seetõttu on elanikkonnakaitse jätkuvalt ülioluline. Ukraina esimeste sõjakuude kogemus on andnud olulisi õpitunde, millega elanikkonnakaitse planeerimisel arvestada. Seda kõikjal, ent iseäranis riikides, kellel lasub Venemaa sõjalise agressiooni oht.
Loe rohkem
Balti riigid ei ole väärinformatsiooni suhtes immuunsed, aga nad on välja arendanud tõhusaid meetodeid infosegaduses tee leidmiseks. Raporti uurimisgrupp tegi intervjuusid meedia, kodanikuühiskonna, riigiasutuste, ülikoolide, mõttekodade ja äriettevõtete esindajatega, et uurida ohte haavatavusi ning vastupanuvõimet.
Loe rohkem
Lühianalüüs kirjeldab põhjusi, miks tuleb pöörata piisavalt tähelepanu kõigi haavatavate ühiskonnarühmade muredele ja arusaamadele, kui tahetakse vältida faktivabadest ja/või fakte moonutavatest nn alternatiivsetest reaalsustest tulenevat edasist kahju.
Loe rohkem
„Ideoloogiliselt laetud või emotsionaalsed postituste jagamised tuleks väga hoolega läbi mõelda. Kas ja miks on sul vaja seda oma sõpradega jagada? Kelle huve see teenib? Kui on kahtlus, siis pöörduda uuriva ajakirjanduse poole, las teevad oma tööd – selgitavad välja, kas infol on tagapõhi. See näitab, et keegi meist ei ole immuunne, me peame oma immuunsust kasvatama,” kommenteeris Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse tegevjuht Dmitri Teperik ajalehele Eesti Päevaleht mõjutustegevuse võtteid ja eesmärke, aga jagas ka praktilisi näpunäiteid, mida igaüks saaks teha sellise tegevuse tõkestamiseks.
Loe rohkem
RKK meeskond jätkab Eesti-Ukraina arengukoostööprojekti „Resilient Ukraine 2018-2020“ elluviimist, mis toetab detsentraliseerimise reformi juurdumist Ida- ja Lõuna-Ukraina piirkondlike võimude ja omavalitsuste inimkapitali arendamise ning küber- ja infojulgeoleku alase oskusteabe loomise kaudu.
Loe rohkem
Iga aasta augustis saab Eesti südames asuvast Paidest avaliku arutelu kese.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
