Kas Ukraina kodanike koju naasmine on tõesti võimalik?
2025. aastal viibis sõja tõttu väljaspool kodumaad umbes 6,9 miljonit ukrainlast ning rändeiive on Ukrainas sõja neljandal aastal endiselt negatiivne.
Loe rohkem2025. aastal viibis sõja tõttu väljaspool kodumaad umbes 6,9 miljonit ukrainlast ning rändeiive on Ukrainas sõja neljandal aastal endiselt negatiivne.
Loe rohkemUkraina jätkab võitlust, et säilitada kogu riigis elektrivarustus, samas kui Venemaa suurendab õhurünnakuid ja suunab neid üha rohkem elektritootmisrajatistele. Ukraina energiasüsteemi märkimisväärne vastupidavus tuleneb mitmest tegurist: elektrisüsteemi varuvõimsus ja kohanemisvõime, sissetungieelsed ettevalmistavad meetmed ning suutlikkus taastada kahjustatud või hävitatud rajatisi.
Loe rohkemRiikliku julgeoleku arutelude keskmes on taas heidutus. Agressiivsest välispoliitikast juhitud suurte revisionistlike naabritega silmitsi seisvad Taiwan ning Põhja- ja Baltimaad saavad Venemaa agressioonisõjast Ukrainas õppida, kuidas võimendada heidutust oma piirkonnas.
Loe rohkemVenemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse 2022. aastal pani proovile nii Ukraina riigiaparaadi kui ka kogu ühiskonna toimimise. Kogu senise sõja jooksul aastatel 2022–2024 tsiviilühiskonna, poliitilise eliidi ja sõjaväe vahelistes suhetes toimunud muutustes võib eristada kaht faasi.
Loe rohkemEuroopat tabas 2021–2023 vahel suur energiašokk, mis oli tingitud mitmest energiaturgu mõjutavast tegurist. Venemaa strateegia kasutada ära Euroopa sõltuvust Vene energiast ja seeläbi sundida Euroopa Liitu Venemaa geopoliitilistele nõudmistele järele andma ebaõnnestus, kui Venemaa alustas sõda Ukraina vastu.
Loe rohkemVenemaa sõda Ukraina vastu on Euroopa geopoliitilises olukorras toonud kaasa mitu põhjalikku muutust. Mitu ELi liikmesriiki ja institutsiooni ütles lahti aastakümneid kestnud dogmaatilistest põhimõtetest ning väljakujunenud tavadest julgeoleku- ja kaitsepoliitikas, et vastata Venemaa agressioonile ja kaitsta Euroopat. Vastasseis väljendub kõige selgemini energiavaldkonnas, kuna nii sõja eel kui ka selle ajal kasutas Venemaa ära oma mõjuvõimu Euroopa energiaturul, et ohjata Euroopa vastumeetmeid, lõhestada ELi ja takistada liikmesriike suurendamast oma toetust Ukrainale.
Loe rohkemTäiemahulise sõja esimestel nädalatel teatas Ukraina, et Moskva võimud küüditavad okupeeritud aladelt lapsi ja kavandavad nende lapsendamist Venemaal. Hiljem on ÜRO, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, Euroopa Parlament ja USA välisministeerium Ukraina süüdistusi kinnitanud. Teadaolevate ohvrite hulk kasvab päev-päevalt ning hinnangute kohaselt küündib riigist välja saadetud laste arv juba sadadesse tuhandetesse. Ometi ei ole selle sõjakuriteo peatamiseks tehtud piisavalt ja kahjuks ongi sellises olukorras võimalik vähe ära teha.
Loe rohkemUkraina relvajõudude pea igapäevased positiivsed teated edust rindel on pannud mitmed eksperdid spekuleerima sõja lõppemise aja ja viisi üle. Ent sõda jätkub. Venemaa on võtnud sihikule kogu Ukraina tsiviiltaristu ja seetõttu on elanikkonnakaitse jätkuvalt ülioluline. Ukraina esimeste sõjakuude kogemus on andnud olulisi õpitunde, millega elanikkonnakaitse planeerimisel arvestada. Seda kõikjal, ent iseäranis riikides, kellel lasub Venemaa sõjalise agressiooni oht.
Loe rohkemBalti riigid ei ole väärinformatsiooni suhtes immuunsed, aga nad on välja arendanud tõhusaid meetodeid infosegaduses tee leidmiseks. Raporti uurimisgrupp tegi intervjuusid meedia, kodanikuühiskonna, riigiasutuste, ülikoolide, mõttekodade ja äriettevõtete esindajatega, et uurida ohte haavatavusi ning vastupanuvõimet.
Loe rohkemLühianalüüs kirjeldab põhjusi, miks tuleb pöörata piisavalt tähelepanu kõigi haavatavate ühiskonnarühmade muredele ja arusaamadele, kui tahetakse vältida faktivabadest ja/või fakte moonutavatest nn alternatiivsetest reaalsustest tulenevat edasist kahju.
Loe rohkem