Euroopat tabas 2021–2023 vahel suur energiašokk, mis oli tingitud mitmest energiaturgu mõjutavast tegurist. Venemaa strateegia kasutada ära Euroopa sõltuvust Vene energiast ja seeläbi sundida Euroopa Liitu Venemaa geopoliitilistele nõudmistele järele andma ebaõnnestus, kui Venemaa alustas sõda Ukraina vastu.
Euroopa Liidu ja liikmesriikide tasandil vastu võetud suur arv kiireloomulisi poliitikameetmeid, tarbijate kiire kohanemine hindadega, veeldatud maagaasi saadavus Ameerika Ühendriikidest, pidurdunud nõudlus Hiinas ja pehme talv aitasid vältida täiemahulist katastroofi. Sellegipoolest ei tähenda viimane, oodatust leebem kriis, et järgmine tuleb kergem. Eesti ühiskonna võime saada hakkama tulevaste energiakriisidega võib lisaks sisepoliitilistele arengutele mõjutada ka suhteid peamiste partneritega, mainet Euroopa Liidus ja isegi riigi pikaajalisi geopoliitilisi väljavaateid.
Selleks et mõista, kui hästi Eesti ühiskond on ette valmistunud tulevasteks kriisideks, tuuakse käesolevas uuringus välja peamised avalikud narratiivid, mis 2021–2023 aastate energiakriisi ajal esile kerkisid, analüüsitakse neid ning uuritakse, kuidas need mõjutasid Eesti ühiskonna hoiakuid ja tegevust. Narratiivide analüüsi täiendavad küsitlusandmed, mis näitavad, kuidas suhtusid eestlased kriisi ja selle lahendamise eri aspektidesse ning mil määral välja toodud narratiivid ja avalik arvamus ühtib või erineb.
Uuring toob välja mitmeid puudusi Eesti ühiskonna kerksuses. Esiteks, suutmatus reageerida võimalikele tõsistele ohuolukordadele (nt elektrikatkestused) ja vähene valmisolek tulevasteks energiakriisideks näitavad, et Eesti ühiskonna kriisivalmidus on puudulik. Teiseks, ühiskonnal puudub kindlustunne, et valitsus suudab selliste kriisidega edukalt toime tulla, mistõttu sarnastes olukordades tulevikus võib jääda vajaka usaldusest ja koostööst. Kerksust õõnestas ka suutmatus energiakriisi ajal tagada, et riskid, haavatavus ja kulud oleksid ühtlasemalt ning õiglasemalt jaotunud. Energiaettevõtete, eriti aga riigi omanduses olevate ettevõtete kasumitega seotud narratiivid näitavad, et kulude ja kasude ebaõiglast jaotust tunnetati sügavalt ja teravalt.
Uuring näitas, et vastutustundlik ja pädev meedia, tõhus valitsus ning erapooletud eksperdid olid kõige usaldusväärsemad teabeallikad energiakriisiga toimetuleku ajal. Nimetatud osapooled mängivad olulist rolli energiakriisi käigus kaotatud usalduse taastamises ja narratiivide loomises, mis inspireeriksid järjepidevat tegutsemist parema energia- ja kliimajulgeoleku nimel tulevikus ning Eesti kerksuse suurendamises.
Laadi alla ja loe (inglise keeles): An Edifying Tale of Keeping the Lights On: Societal Resilience in an Energy Crisis – the Case of Estonia (PDF)
