Kantsler Willy Brandti idapoliitika (Ostpolitik) vaimus pidas Saksamaa kaubandussidemeid Venemaa ja Hiinaga tähtsamaks kui nende riikidega seotud geopoliitilisi ohtusid. Loodeti, et autokraatlikud majanduspartnerid liberaliseeruvad lõpuks ja „muutuvad kaubanduse mõjul“. Nüüd on Berliinis juba pea aasta puhunud muutuste tuuled.
Loe rohkem
Eesti võetud kohustus liikuda kliimaneutraalsuse poole ja samaaegne riikliku julgeoleku tugevdamine tekitavad vajaduse arendada ja võtta kasutusele uusi süsinikuvabu või vähese süsinikuheitega taskukohaseid, turvalisi ja ohutuid kohalikke energiaallikaid. Üha enam on levinud seisukoht, et tuumaenergia on hädavajalik tööriist kliimaneutraalsuse saavutamisel ning ka tulevase süsinikdioksiidivaba energiavarustuse kestlik komponent. Seetõttu kaalub Eesti ametlikult võimalust võtta kasutusele uue disainiga väikemoodulreaktorites (SMR) toodetud tuumaenergia.
Loe rohkem
RKK artiklisarja „Balti riikide julgeolek ja Saksamaa“ viiendas ja viimases lühiülevaates käsitleb Kalev Stoicescu veel üht Saksamaa tähtsat kahepoolset suhet – nimelt suhet Venemaaga.
Loe rohkem
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) energiajulgeoleku-uuringud täienevad uue projektiga, kus uuritakse, kuidas tuumaenergia arendamine mõjutab Eesti huvisid välis- ja julgeolekupoliitikas ning suhteid strateegiliste partneritega nagu Ameerika Ühendriigid. RKK viib uuringu läbi koostöös Fermi Energiaga.
Loe rohkem
2020. aasta lõpus avas Valgevene Astravetsi tuumaelektrijaama. Leedu peab Venemaa valitsuse rahastatud ja Vene riigile kuuluva korporatsiooni Rosatom ehitatud rajatist ohuks oma riigi julgeolekule. Projekt on Balti piirkonnas juba põhjustanud seni lahendamata hõõrdumisi ning olukord on hea näide sellest, miks ja kuidas Moskva oma huve edendab, kasutades ära Euroopa riikide püüdlusi tuumaenergiat kasutusele võtta.
Loe rohkem
Kreeka ja Türgi erimeelsused merevaldustes ulatuvad juba põlvkondade taha, aga on senini lahendamata. Mida ägedamaks konkureerimine Vahemere idaosa maagaasivarude üle muutub ning mida enam Türgi poliitiliselt isoleerub, seda sõjaliselt ohtlikum olukord on. Püüame koos Istanbuli Kadir Hasi ülikooli rahvusvaheliste suhete professori Dimitrios Triantaphyllouga mõista, mida on selles vanas tülis uut ja miks see just viimasel ajal on nii tuliseks muutunud. Samuti käsitleme kahe NATO liikmesriigi suhete kokkuvarisemist, Euroopa Liidu reageerimist, mõlema riigi mureküsimusi ja laiemat rahvusvahelist tausta, mis on pingeid soodustanud.
Loe rohkem
Kuidas mõjutas 2018-2019 valimistsükkel viie Läänemere ääres paikneva Euroopa Liidu liikmesriigi – Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola – energiajulgeolekut ja kliimapoliitikaid, uurisid Tomas Jermalavičius (RKK, toimetaja), Priit Mändmaa (Maailma Energeetikanõukogu), Emma Hakala (Soome Rahvusvaheliste Suhete Instituut), Tomas Janeliūnas (Vilniuse Ülikool), Juris Ozoliņš (energeetikaekspert, endine Läti energeetikaminister) ja Krystian Kowalewski (Maailma Energeetikanõukogu).
Loe rohkem
Seni kuni töötame osana Venemaa ühtsest elektrivõrgust, oleme iga päev silmitsi maandamata riskiga, kirjutavad Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse uuringute juht Tomas Jermalavičius.
Loe rohkem
Aaastatel 2020-2025 võib tekkida olukord, kus siinsed elektrivõrgud on muust Euroopast isoleeritud, ja see võib kõikuma lüüa isegi Baltimaade riikliku stabiilsuse. Kõige hullemate stsenaariumite korral tekib elektrita jäädes kriis, kus lakkavad töötamast elutähtsad süsteemid toasoojast sideni, tõdetakse äsja rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses valminud raportis.
Loe rohkem
7. juunil esines RKKs suursaadik Sorin Ducaru, NATO abipeasekretär uute ohtude küsimuses. Ta kõneles NATO tegevusest uute ohtude vastu Varssavi tippkohutumise valguses keskendudes energiajulgeolekule, maharelvastumisele, keemiliste-, bioloogiliste-, radioloogiliste-, ja tuumamaterjalidega seotud ohule, terrorismivastasele tegevusele ja küberkaitsele.
Loe rohkem