Energiajulgeolek

Intervjuu: Kas rahutorujuhtmete unelm on läbi?

Kreeka ja Türgi erimeelsused merevaldustes ulatuvad juba põlvkondade taha, aga on senini lahendamata. Mida ägedamaks konkureerimine Vahemere idaosa maagaasivarude üle muutub ning mida enam Türgi poliitiliselt isoleerub, seda sõjaliselt ohtlikum olukord on. Püüame koos Istanbuli Kadir Hasi ülikooli rahvusvaheliste suhete professori Dimitrios Triantaphyllouga mõista, mida on selles vanas tülis uut ja miks see just viimasel ajal on nii tuliseks muutunud. Samuti käsitleme kahe NATO liikmesriigi suhete kokkuvarisemist, Euroopa Liidu reageerimist, mõlema riigi mureküsimusi ja laiemat rahvusvahelist tausta, mis on pingeid soodustanud.

Loe rohkem
Image for Intervjuu: Kas rahutorujuhtmete unelm on läbi? Image for Intervjuu: Kas rahutorujuhtmete unelm on läbi?

Muutuste tuuled või paigalseis?

Kuidas mõjutas 2018-2019 valimistsükkel viie Läänemere ääres paikneva Euroopa Liidu liikmesriigi – Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola – energiajulgeolekut ja kliimapoliitikaid, uurisid Tomas Jermalavičius (RKK, toimetaja), Priit Mändmaa (Maailma Energeetikanõukogu), Emma Hakala (Soome Rahvusvaheliste Suhete Instituut), Tomas Janeliūnas (Vilniuse Ülikool), Juris Ozoliņš (energeetikaekspert, endine Läti energeetikaminister) ja Krystian Kowalewski (Maailma Energeetikanõukogu).

Loe rohkem
Image for Muutuste tuuled või paigalseis? Image for Muutuste tuuled või paigalseis?

Sorin Ducaru, NATO abipeasekretär, pidas ettekande RKKs

7. juunil esines RKKs suursaadik Sorin Ducaru, NATO abipeasekretär uute ohtude küsimuses. Ta kõneles NATO tegevusest uute ohtude vastu Varssavi tippkohutumise valguses keskendudes energiajulgeolekule, maharelvastumisele, keemiliste-, bioloogiliste-, radioloogiliste-, ja tuumamaterjalidega seotud ohule, terrorismivastasele tegevusele ja küberkaitsele.

Loe rohkem

Eesti põlevkivi kasutamise suundumused

Põlevkivi ulatuslik kasutamine on Eesti energiasüsteemi ainulaadne ja määrav tunnusjoon. Põlevkivisektor annab 4% Eesti SKTst ja tõstab Eesti Euroopa kõige energiasõltumatumate riikide sekka. Sel eelisel on siiski oma keskkonnaalane hind. Lähikümnenditel peab Eesti jätkuvalt hoidma riigisiseseid põlevkivi majanduslikke ja julgeolekueeliseid tasakaalus suurenevate rahvusvaheliste keskkonnakohustustega.

Loe rohkem
Image for Eesti põlevkivi kasutamise suundumused Image for Eesti põlevkivi kasutamise suundumused

Venemaa maagaasi siseturu areng: kosmeetilised muutused või konkreetsed reformid?

Venemaa valitsus on alati pidanud maagaasi strateegiliseks ressursiks, mida saab tarvitada poliitiliste eesmärkide huvides nii riigi sees kui ka rahvusvahelisel tasandil. Kreml on eriti peamist riiklikku gaasiettevõtet Gazprom – milles riigile kuulub 50,002 protsendi suurune enamus-aktsiapakk – kasutanud tööriistana, mis peab hoolitsema riigi kaugete piirkondade varustamise eest gaasiga. Viimase ajani kuulus ettevõttele ka ainuõigus eksportida (mis tahes kujul) maagaasi rahvusvahelisele turule.

Loe rohkem
Image for Venemaa maagaasi siseturu areng: kosmeetilised muutused või konkreetsed reformid? Image for Venemaa maagaasi siseturu areng: kosmeetilised muutused või konkreetsed reformid?

Ukraina peab keskenduma energiatõhususele

10 miljonit USA dollarit – just nii palju maksab Ukraina igal aastal Gazpromile. Valdava osa kuludest tekitavad individuaalkasutajad. Tööstus toetub peamiselt riigisisesele toodangule, mida on võimalik mõistlikult suurendada. Aga mitte see ei ole praegu kõige tähtsam. Millised on Kiievi energiapoliitika prioriteedid ning kuidas saaksid ELi mehhanismid ja struktuurid Ukrainat aidata? Neid teemasid arutas Biznes.pl-iga Anna Bulakh Tallinnas tegutsevast Rahvusvahelisest Kaitseuuringute Keskusest.

Loe rohkem
Image for Ukraina peab keskenduma energiatõhususele Image for Ukraina peab keskenduma energiatõhususele