Ukraina jätkab võitlust, et säilitada kogu riigis elektrivarustus, samas kui Venemaa suurendab õhurünnakuid ja suunab neid üha rohkem elektritootmisrajatistele. Ukraina energiasüsteemi märkimisväärne vastupidavus tuleneb mitmest tegurist: elektrisüsteemi varuvõimsus ja kohanemisvõime, sissetungieelsed ettevalmistavad meetmed ning suutlikkus taastada kahjustatud või hävitatud rajatisi.
Loe rohkem
Euroopat tabas 2021–2023 vahel suur energiašokk, mis oli tingitud mitmest energiaturgu mõjutavast tegurist. Venemaa strateegia kasutada ära Euroopa sõltuvust Vene energiast ja seeläbi sundida Euroopa Liitu Venemaa geopoliitilistele nõudmistele järele andma ebaõnnestus, kui Venemaa alustas sõda Ukraina vastu.
Loe rohkem
Hiina elektrisõidukid on viimase kahekümne aasta jooksul läbi teinud revolutsiooni: arenenud riikide sabas sörkijast on tõustud valdkonna tipptegijaks. Akutootjate seas ülemaailmse juhtpositsiooni kindlustamiseks on Hiina võtnud vastu mitu strateegilist sisepoliitilist otsust, sealhulgas elektrisõidukite ja maavarade vallas, mida toetavad Hiina strateegilised viisaastakuplaanid.
Loe rohkem
Venemaa sõda Ukraina vastu on Euroopa geopoliitilises olukorras toonud kaasa mitu põhjalikku muutust. Mitu ELi liikmesriiki ja institutsiooni ütles lahti aastakümneid kestnud dogmaatilistest põhimõtetest ning väljakujunenud tavadest julgeoleku- ja kaitsepoliitikas, et vastata Venemaa agressioonile ja kaitsta Euroopat. Vastasseis väljendub kõige selgemini energiavaldkonnas, kuna nii sõja eel kui ka selle ajal kasutas Venemaa ära oma mõjuvõimu Euroopa energiaturul, et ohjata Euroopa vastumeetmeid, lõhestada ELi ja takistada liikmesriike suurendamast oma toetust Ukrainale.
Loe rohkem
Kantsler Willy Brandti idapoliitika (Ostpolitik) vaimus pidas Saksamaa kaubandussidemeid Venemaa ja Hiinaga tähtsamaks kui nende riikidega seotud geopoliitilisi ohtusid. Loodeti, et autokraatlikud majanduspartnerid liberaliseeruvad lõpuks ja „muutuvad kaubanduse mõjul“. Nüüd on Berliinis juba pea aasta puhunud muutuste tuuled.
Loe rohkem
Eesti võetud kohustus liikuda kliimaneutraalsuse poole ja samaaegne riikliku julgeoleku tugevdamine tekitavad vajaduse arendada ja võtta kasutusele uusi süsinikuvabu või vähese süsinikuheitega taskukohaseid, turvalisi ja ohutuid kohalikke energiaallikaid. Üha enam on levinud seisukoht, et tuumaenergia on hädavajalik tööriist kliimaneutraalsuse saavutamisel ning ka tulevase süsinikdioksiidivaba energiavarustuse kestlik komponent. Seetõttu kaalub Eesti ametlikult võimalust võtta kasutusele uue disainiga väikemoodulreaktorites (SMR) toodetud tuumaenergia.
Loe rohkem
RKK artiklisarja „Balti riikide julgeolek ja Saksamaa“ viiendas ja viimases lühiülevaates käsitleb Kalev Stoicescu veel üht Saksamaa tähtsat kahepoolset suhet – nimelt suhet Venemaaga.
Loe rohkem
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) energiajulgeoleku-uuringud täienevad uue projektiga, kus uuritakse, kuidas tuumaenergia arendamine mõjutab Eesti huvisid välis- ja julgeolekupoliitikas ning suhteid strateegiliste partneritega nagu Ameerika Ühendriigid. RKK viib uuringu läbi koostöös Fermi Energiaga.
Loe rohkem
2020. aasta lõpus avas Valgevene Astravetsi tuumaelektrijaama. Leedu peab Venemaa valitsuse rahastatud ja Vene riigile kuuluva korporatsiooni Rosatom ehitatud rajatist ohuks oma riigi julgeolekule. Projekt on Balti piirkonnas juba põhjustanud seni lahendamata hõõrdumisi ning olukord on hea näide sellest, miks ja kuidas Moskva oma huve edendab, kasutades ära Euroopa riikide püüdlusi tuumaenergiat kasutusele võtta.
Loe rohkem
Kreeka ja Türgi erimeelsused merevaldustes ulatuvad juba põlvkondade taha, aga on senini lahendamata. Mida ägedamaks konkureerimine Vahemere idaosa maagaasivarude üle muutub ning mida enam Türgi poliitiliselt isoleerub, seda sõjaliselt ohtlikum olukord on. Püüame koos Istanbuli Kadir Hasi ülikooli rahvusvaheliste suhete professori Dimitrios Triantaphyllouga mõista, mida on selles vanas tülis uut ja miks see just viimasel ajal on nii tuliseks muutunud. Samuti käsitleme kahe NATO liikmesriigi suhete kokkuvarisemist, Euroopa Liidu reageerimist, mõlema riigi mureküsimusi ja laiemat rahvusvahelist tausta, mis on pingeid soodustanud.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
