Seni kuni töötame osana Venemaa ühtsest elektrivõrgust, oleme iga päev silmitsi maandamata riskiga, kirjutavad Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse uuringute juht Tomas Jermalavičius.
Loe rohkem
Aaastatel 2020-2025 võib tekkida olukord, kus siinsed elektrivõrgud on muust Euroopast isoleeritud, ja see võib kõikuma lüüa isegi Baltimaade riikliku stabiilsuse. Kõige hullemate stsenaariumite korral tekib elektrita jäädes kriis, kus lakkavad töötamast elutähtsad süsteemid toasoojast sideni, tõdetakse äsja rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses valminud raportis.
Loe rohkem
7. juunil esines RKKs suursaadik Sorin Ducaru, NATO abipeasekretär uute ohtude küsimuses. Ta kõneles NATO tegevusest uute ohtude vastu Varssavi tippkohutumise valguses keskendudes energiajulgeolekule, maharelvastumisele, keemiliste-, bioloogiliste-, radioloogiliste-, ja tuumamaterjalidega seotud ohule, terrorismivastasele tegevusele ja küberkaitsele.
Loe rohkem
Põlevkivi ulatuslik kasutamine on Eesti energiasüsteemi ainulaadne ja määrav tunnusjoon. Põlevkivisektor annab 4% Eesti SKTst ja tõstab Eesti Euroopa kõige energiasõltumatumate riikide sekka. Sel eelisel on siiski oma keskkonnaalane hind. Lähikümnenditel peab Eesti jätkuvalt hoidma riigisiseseid põlevkivi majanduslikke ja julgeolekueeliseid tasakaalus suurenevate rahvusvaheliste keskkonnakohustustega.
Loe rohkem
2010. aasta aprillis sõlmisid kolm Balti elektrisüsteemihaldurit – Läti Augstsprieguma tīkls, Eesti Elering ja Leedu Litgrid – kokkuleppe, mis nägi ette luua ühine Balti elektriturg.
Loe rohkem
Venemaa valitsus on alati pidanud maagaasi strateegiliseks ressursiks, mida saab tarvitada poliitiliste eesmärkide huvides nii riigi sees kui ka rahvusvahelisel tasandil. Kreml on eriti peamist riiklikku gaasiettevõtet Gazprom – milles riigile kuulub 50,002 protsendi suurune enamus-aktsiapakk – kasutanud tööriistana, mis peab hoolitsema riigi kaugete piirkondade varustamise eest gaasiga. Viimase ajani kuulus ettevõttele ka ainuõigus eksportida (mis tahes kujul) maagaasi rahvusvahelisele turule.
Loe rohkem
10 miljonit USA dollarit – just nii palju maksab Ukraina igal aastal Gazpromile. Valdava osa kuludest tekitavad individuaalkasutajad. Tööstus toetub peamiselt riigisisesele toodangule, mida on võimalik mõistlikult suurendada. Aga mitte see ei ole praegu kõige tähtsam. Millised on Kiievi energiapoliitika prioriteedid ning kuidas saaksid ELi mehhanismid ja struktuurid Ukrainat aidata? Neid teemasid arutas Biznes.pl-iga Anna Bulakh Tallinnas tegutsevast Rahvusvahelisest Kaitseuuringute Keskusest.
Loe rohkem
Anna Bulakhi intervjueeris Ukraina energiajulgeoleku teemal Poolas tegutsev portaal Onet.
Loe rohkem
RKK nooremteadur oli üks loengupidajaid energiajulgeoleku intensiivskursusel “Kesk-Euroopa valmisolek energiakriisiks”, mille korraldasid 10.-11. veebruaril Praha julgeoleku-uuringute instituut (PSSI) ja Masaryki ülikool (MUNI).
Loe rohkem
RKK teadur Emmet Tuohy ja nooremteadur Anna Bulakh kuulusid arutlusringi kutsutute sekka Karpaczi 9. energiafoorumil Poolas, mille korraldas 22.-24. jaanuarini 2015 Idauuringute instituut.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
