RKK artiklisarja „Balti riikide julgeolek ja Saksamaa“ viiendas ja viimases lühiülevaates käsitleb Kalev Stoicescu veel üht Saksamaa tähtsat kahepoolset suhet – nimelt suhet Venemaaga.
Saksamaa (või ajaloolise Saksamaa ja saksakeelsete maade) ja Venemaa vahelised suhted on Baltimaid tugevalt mõjutanud sajandeid. Viimastel aastatel on pingeid tekitanud Saksamaa sõltuvus Venemaa gaasitarnetest, mida Baltimaad, kes püüavad ise saavutada sõltumatust Venemaa energiast, peavad liiga suureks. Eriti problemaatiline on Nord Streami gaasijuhe, mis Saksamaa väitel on äriprojekt, Baltimaade silmis aga julgeolekurisk.
Samal ajal tunnistavad Baltimaad, et Saksamaa on 2014. aastast peale võtnud Venemaa-vastaste sanktsioonide suhtes resoluutse seisukoha, isegi kui nad kahtlevad, kas Berliini ühtaegu nii karm kui ka leplik Moskva-poliitika Venemaa käitumist ikka mõjutab.
Kantsler Olaf Scholzi uus valitsus koos välisminister Annalena Baerbockiga, kes on väljendanud vastuseisu Nord Stream 2-le ja teinud tugevat kriitikat Venemaa käitumise aadressil, võib ajada Baltimaade huvidele ja arusaamadele lähemat poliitikat ning saada Venemaale põhimõttekindlamaks ja raskemini manipuleeritavaks vastaseks. Baltimaadel võib olla rohkem põhjust Saksamaad selle suhetes Venemaaga rohkem usaldada, kuid tema uus valitsus peab veel end sõnas ja teos tõestama.
Laadi alla ja loe (inglise keeles): Brief No.5. Germany, Russia, and Energy Politics (PDF)
