Venemaa sõda Ukraina vastu on Euroopa geopoliitilises olukorras toonud kaasa mitu põhjalikku muutust. Mitu ELi liikmesriiki ja institutsiooni ütles lahti aastakümneid kestnud dogmaatilistest põhimõtetest ning väljakujunenud tavadest julgeoleku- ja kaitsepoliitikas, et vastata Venemaa agressioonile ja kaitsta Euroopat. Vastasseis väljendub kõige selgemini energiavaldkonnas, kuna nii sõja eel kui ka selle ajal kasutas Venemaa ära oma mõjuvõimu Euroopa energiaturul, et ohjata Euroopa vastumeetmeid, lõhestada ELi ja takistada liikmesriike suurendamast oma toetust Ukrainale.
Sõja mitmetahuline ja kaugeleulatuv mõju annab võimaluse põhjalikult analüüsida energia varustuskindluse õppetunde nii riiklikul, piirkondlikul kui ka ELi tasandil. Sõda võimaldab hinnata ka väljavaateid uues geopoliitilises olukorras, kus Venemaa on peaaegu täielikult eraldatud, uute energia- ja tehnoloogiaettevõtete tähtsus kasvab, tekib uus globaalne energiakord ning kliimakriisi tagajärjed muutuvad tõsisemaks ja käegakatsutavamaks. Samuti on tekkinud harukordne võimalus hinnata, kuidas olemasolevad keerukad energiasüsteemid intensiivse konventsionaalse sõja tingimustes vastu peavad või üles ütlevad. Kollektiivse kaitse seisukohast mõjutab see Venemaa piiririikide, näiteks Eesti, võimet pidada kinni Põhja-Atlandi lepingu artiklist 3 ja täita NATO liikmesriikide iseseisva vastupanuvõime põhinõudeid. Nimetatud aspektidele keskendudes analüüsitakse aruandes sõja lühi- ja pikaajalist mõju energia varustuskindlusele Euroopas, Läänemere piirkonnas ja Eestis.
Aruande järeldustes rõhutatakse seadusandliku, poliitilise ja tehnoloogilise paindlikkuse ning uuenduslikkuse tähtsust energiasektori kaudu rakendatavatele strateegilistele sunnimeetmetele reageerimisel. Paindlikkus on oluline eriti siis, kui sunnimeetmeid rakendatakse sõja tingimustes, millega kaasnevad probleemid majanduses, turu ebakindlus, geopoliitiline segadus ja ühiskondlik ärevus. Samas hoiatatakse, et nõudlus vastupanuvõimet parandavate investeeringute ja ümberkujundavate lahenduste järele võib tuleviku kuluteadlikus majanduskeskkonnas väheneda ning ELi ja USA tegutsemise tulemusel võib roheenergia arendamisel tekkida protektsionistlike meetmete nõiaring, mis õõnestab Atlandi-ülest koostööd energia varustuskindluse vallas.
Laadi alla ja loe (inglise keeles): War and Energy Security: Lessons for The Future (PDF)
