Ühiskond ja kaitse

Elanikkonnakaitse Ukrainas: esialgsed õppetunnid esimestest sõjakuudest

Ukraina relvajõudude pea igapäevased positiivsed teated edust rindel on pannud mitmed eksperdid spekuleerima sõja lõppemise aja ja viisi üle. Ent sõda jätkub. Venemaa on võtnud sihikule kogu Ukraina tsiviiltaristu ja seetõttu on elanikkonnakaitse jätkuvalt ülioluline. Ukraina esimeste sõjakuude kogemus on andnud olulisi õpitunde, millega elanikkonnakaitse planeerimisel arvestada. Seda kõikjal, ent iseäranis riikides, kellel lasub Venemaa sõjalise agressiooni oht.

Loe rohkem

Viimse Nõukogude põlvkonna sõda: Venemaa demograafia, ühiskond ja Ukraina-vastane agressioon

Milline on Vene ühiskonna suhtumine sõtta? Kas nad toetavad sõda, kui jah, siis miks? Need küsimused hakkasid ringlema kohe pärast Venemaa sissetungi algust. Sellest ajast alates on vastuste leidmiseks korraldatud mitu suurt arvamusküsitlust. Kuid paljud eksperdid kahtlevad nende küsitluste paikapidavuses, sest täieliku tsensuuri tingimustes, repressioonide ja hirmu õhkkonnas on vastajate siirus kaheldav.

Loe rohkem

Kaitseliit 100

Vanemast ajaloost. Õigupoolest võiks Kaitseliidu sünnipäeva ka varasemasse aega paigutada, nimelt oli Kaitseliidu eelkäijaks Omakaitse, mille üksuseid loodi avaliku korra tagamiseks 1917. aastal mitmel pool Eestis.

Loe rohkem

Naised Eesti Kaitseväes: Motivatsioon, suhtumine, kogemused ja väljakutsed

Naisajateenija ja naisohvitser peavad Eestis muutuma erandist tavapäraseks nähtuseks. Tänapäeva kõrgtehnoloogilises riigikaitses ei ole mingit põhjust soo alusel inimeste vahel vahet teha ja arvata, et riigikaitse on vaid meeste töö… Muuhulgas vajavad muutmist meie ühiskonnas levinud hoiakud, mis naiste osalust ei soosi… Eriti teeb rõõmu, et naiste suuremat kaasamist toetavad kõige aktiivsemalt just praegused kaitseväelased.
Hannes Hanso, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees

Loe rohkem

Naised eesti kaitsestruktuurides – motivatsioon ja väljakutsed

ÜRO Julgeolekunõukogu seadis oma 2000. aasta resolutsioonis 1325 „Naised, rahu ja julgeolek” eesmärgiks, et konfliktide lahendamisel peab rahvusvaheline üldsus arvestama sooperspektiivi. Otsuse tingis muret tekitav tõdemus, et sõjaliste konfliktide tagajärjel moodustavad enamiku ohvritest tsiviilisikud, kusjuures eriti halvas olukorras on naised, kuna konfliktid suurendavad nende vastu suunatud soolist vägivalda ning piiravad naiste ligipääsu tervishoiule, haridusele, majandus- ja poliitilisele tegevusele.

Loe rohkem