Ühiskond ja kaitse

Sõda ja energia varustuskindlus: õppetunnid tulevikuks

Venemaa sõda Ukraina vastu on Euroopa geopoliitilises olukorras toonud kaasa mitu põhjalikku muutust. Mitu ELi liikmesriiki ja institutsiooni ütles lahti aastakümneid kestnud dogmaatilistest põhimõtetest ning väljakujunenud tavadest julgeoleku- ja kaitsepoliitikas, et vastata Venemaa agressioonile ja kaitsta Euroopat. Vastasseis väljendub kõige selgemini energiavaldkonnas, kuna nii sõja eel kui ka selle ajal kasutas Venemaa ära oma mõjuvõimu Euroopa energiaturul, et ohjata Euroopa vastumeetmeid, lõhestada ELi ja takistada liikmesriike suurendamast oma toetust Ukrainale.

Loe rohkem

Putini vastuluureriik

Vene relvajõude ähvardab Venemaa enda algatatud täiemahulises sõjas ajalooline lüüasaamine, ent see ei tähenda, et Venemaa kui vastuluureriigi kese põrmustuks. Vastupidi, Venemaa ühiskonna süvenev militariseerimine ja julgeolekustamine toob suure tõenäosusega korra ja kuulekuse tagajana esiplaanile just Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) – režiimi mõõga ja kilbi.

Loe rohkem

Elanikkonnakaitse Ukrainas: esialgsed õppetunnid esimestest sõjakuudest

Ukraina relvajõudude pea igapäevased positiivsed teated edust rindel on pannud mitmed eksperdid spekuleerima sõja lõppemise aja ja viisi üle. Ent sõda jätkub. Venemaa on võtnud sihikule kogu Ukraina tsiviiltaristu ja seetõttu on elanikkonnakaitse jätkuvalt ülioluline. Ukraina esimeste sõjakuude kogemus on andnud olulisi õpitunde, millega elanikkonnakaitse planeerimisel arvestada. Seda kõikjal, ent iseäranis riikides, kellel lasub Venemaa sõjalise agressiooni oht.

Loe rohkem

Viimse Nõukogude põlvkonna sõda: Venemaa demograafia, ühiskond ja Ukraina-vastane agressioon

Milline on Vene ühiskonna suhtumine sõtta? Kas nad toetavad sõda, kui jah, siis miks? Need küsimused hakkasid ringlema kohe pärast Venemaa sissetungi algust. Sellest ajast alates on vastuste leidmiseks korraldatud mitu suurt arvamusküsitlust. Kuid paljud eksperdid kahtlevad nende küsitluste paikapidavuses, sest täieliku tsensuuri tingimustes, repressioonide ja hirmu õhkkonnas on vastajate siirus kaheldav.

Loe rohkem

Kaitseliit 100

Vanemast ajaloost. Õigupoolest võiks Kaitseliidu sünnipäeva ka varasemasse aega paigutada, nimelt oli Kaitseliidu eelkäijaks Omakaitse, mille üksuseid loodi avaliku korra tagamiseks 1917. aastal mitmel pool Eestis.

Loe rohkem

Naised Eesti Kaitseväes: Motivatsioon, suhtumine, kogemused ja väljakutsed

Naisajateenija ja naisohvitser peavad Eestis muutuma erandist tavapäraseks nähtuseks. Tänapäeva kõrgtehnoloogilises riigikaitses ei ole mingit põhjust soo alusel inimeste vahel vahet teha ja arvata, et riigikaitse on vaid meeste töö… Muuhulgas vajavad muutmist meie ühiskonnas levinud hoiakud, mis naiste osalust ei soosi… Eriti teeb rõõmu, et naiste suuremat kaasamist toetavad kõige aktiivsemalt just praegused kaitseväelased.
Hannes Hanso, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees

Loe rohkem