Vene relvajõude ähvardab Venemaa enda algatatud täiemahulises sõjas ajalooline lüüasaamine, ent see ei tähenda, et Venemaa kui vastuluureriigi kese põrmustuks. Vastupidi, Venemaa ühiskonna süvenev militariseerimine ja julgeolekustamine toob suure tõenäosusega korra ja kuulekuse tagajana esiplaanile just Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) – režiimi mõõga ja kilbi.
Välisvaatlejatel on sageli kombeks panna ühte patta Venemaa relvajõud ja julgeolekuteenistused, kirjeldades neid katusterminiga siloviki (jõustruktuurid). Sõjavägi ja julgeolekuteenistused on aga siiski kaks eri ametkonda, millel on kummalgi omaette hierarhia ja institutsiooniline kultuur. Täpsem oleks mõista Venemaad „vastuluureriigina“, kus luureagentuurid ja julgeolekuasutused sekkuvad ulatuslikult avaliku ja erasektori tegemistesse. Ent kõige enam tähelepanu saavad Venemaa relvajõud.
Artikkel tutvustab FSB ulatusliku sekkumise ajaloolist tausta ja kirjeldab direktoraatide ülesandeid: „lääne mõju“ vastu võitlemine, välisluure, sealhulgas väline vastuluure ja territooriumilt lähtuv luuretegevus, sõjaline vastuluure, majanduslik vastuluure, teiste „silovikute“ kontrollimine ja asutuse sisejulgeolek. 1990. aastate postsovetlikud suundumused on näidanud, et kui julgeolekuteenistuste personal, põhimõtted ja töömeetodid ei muutu, ei pruugi mis tahes optimistlikud ootused Putini-järgsele režiimile realiseeruda.
Lae alla ja loe (inglise keeles): Putin’s Counterintelligence State (PDF)
