veebruar 28, 2023

Autonoomsete relvade ohjeldamine ja selle mõju sõjalisele innovatsioonile

Sarah Holmlund / Scanpix
3D kujutis futuristlikust robotpolitseinikust või -sõdurist.
3D kujutis futuristlikust robotpolitseinikust või -sõdurist.

Robotplatvormid, tehisintellekt ja autonoomsete funktsioonidega relvad on saanud kaitseuuenduste keskseks osaks. Suurriigid püüavad uudse tehnika toel saavutada ja säilitada potentsiaalsete vastaste ees strateegilisi eeliseid. Ent arenenumate tehisintellektipõhiste lahenduste tulemusel ei muutu keerukamaks mitte ainult tehnika, vaid ka sellega kaasnevad probleemid.

Mure autonoomsete surmavate relvasüsteemide mõju, nende kasutamise humanitaarsete tagajärgede ja rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimise pärast, on vallandanud elava arutelu nii rahvusvahelisel tasandil kui ka riikide ja nende ühenduste sees. Mõnevõrra ühtsemat arusaama autonoomsetest surmavatest relvasüsteemidest aitasid kujundada ÜRO teatavate tavarelvade konventsiooni raames toimunud valitsusekspertide arutelud. Suurimaks takistuseks ja riikidevaheliste pingete allikaks kujunes vaidlus uute rahvusvaheliste piirangute vajaduse üle.

Õiguslikult siduv rahvusvaheline kokkulepe, mis reguleeriks autonoomsete surmavate relvasüsteemide kasutamist, on poliitiliselt ebarealistlik, võib osutuda ebavajalikuks ja seda on tehniliselt raske ellu viia, mistõttu peaksid sarnaselt mõtlevad ja vastutustundliku sõjalise uuenduse poole pürgivad riigid kaaluma teisi regulatiivseid meetmeid.

Demokraatlikud ühiskonnad on tundlikud avalikkuse hukkamõistu suhtes. Avalik vastuseis on juba toonud õiguslikke, poliitilisi ja majanduslikke tagasilööke uute tehnoloogiate arendamisele ja pärssinud sõjalisi uuendusi. Nüüd ähvardab kodanikuühiskonna vastuseis n-ö tapjarobotitele ja kontrollimatule tehisintellektile lämmatada kaitseuuendusi EL-s. Avalikkuse vastuseis ja kavandatavad piirangud kuni rahvusvahelise keelustamiseni välja võivad ohustada Eesti kaitsetööstust ning mõjutada üleilmset julgeolekukeskkonda, andes autokraatlikele režiimidele konkurentsieelise. Tehnikasõbraliku ja mõistlikult optimistliku ühiskonnana saab Eesti panustada kommunikatsioonistrateegia kujundamisel selle sõnumi edastamiseks.

Uued ja murrangulised tehnoloogiad on strateegilise konkurentsi lahutamatu osa. Seetõttu tuleb leida tasakaal nende eetikapõhise haldamise ja innovatsiooni ülereguleerimise vahel.

Lae alla ja loe (inglise keeles): Reining In Autonomous Weapons. Impact on Military Innovation (PDF)