Venemaa sõda Ukrainas on toonud esile tõhusa õhu- ja raketikaitse olulisuse nii lahinguväljal olevate üksuste kui ka rindejoone taga asuva taristu kaitsmisel. Sõda on ühtlasi meenutus sellest, et kuigi Euroopa õhu- ja raketikaitset on juba pikka aega peetud kriitiliseks suutlikkuse puudujäägiks, ei ole NATO liitlased ega EL-i liikmesriigid tegutsenud piisava otsustavusega, et olukorda parandada.
Loe rohkem
Rohkem kui kaks aastat pärast Venemaa sõja algust Ukrainas teatas Rahvavabastusarmee struktuurimuudatusest: strateegilised tugijõud (SSF, strategic support force) saadeti laiali, nende asemel asutati uus üksus infotugijõud (ISF, information support force). See on järjekordne samm, mis näitab, kuidas Hiina sõjavägi oma infovõimekust tugevdab.
Loe rohkem
Robotplatvormid, tehisintellekt ja autonoomsete funktsioonidega relvad on saanud kaitseuuenduste keskseks osaks. Suurriigid püüavad uudse tehnika toel saavutada ja säilitada potentsiaalsete vastaste ees strateegilisi eeliseid. Ent arenenumate tehisintellektipõhiste lahenduste tulemusel ei muutu keerukamaks mitte ainult tehnika, vaid ka sellega kaasnevad probleemid.
Loe rohkem
Venemaa sõjalistelt õppustelt, -operatsioonidelt ja kaitsetööstusnäitustelt on näha, et järjest enam õhu-, maa- ja mereplatvorme on mehitamata. Läänemaailma vaatlejad on mõned eksemplarid maha kandnud, pidades neid selgeks läbikukkumiseks ja ebarealistlike püüdluste näiteks, omamoodi Potjomkini küla laadseks demonstratsiooniks. Küll aga ei saa eitada, et Venemaa kaitsevaldkonna juhtidel, sõjalistel teoreetikutel ja praktikutel on suur huvi erineva autonoomiatasemega robotite sõjalise rakendamise vastu ülesannete täitmiseks.
Loe rohkem
Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Jonatan Vseviov töötas viimased 10 aastat kaitseministeeriumis.
Loe rohkem
President Donald Trumpi allkirja saanud USA kaitsepoliitika seadus (NDAA) sisaldab mitmeid algatusi, mis on olulised Eesti ja kogu regiooni julgeoleku jaoks, ütles Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) direktor Sven Sakkov.
Loe rohkem
Kriisi või sõja puhkedes pole Eesti, Läti ja Leedu võimelised toetama oma õhuruumi viimist NATO-le vajalikku õhukaitseseisundisse, mida liitlaste siia toomiseks tarvis oleks. Omal käel suudavad kolm riiki kaitsta üksnes käputäit kriitilisi sihtmärke ja sedagi lühikest aega, nendib värske õhukaitseraport.
Loe rohkem
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus tutvustas Kaitseministeeriumile uuringut Balti riikide õhukaitsesüsteemi tugevdamise võimaluste kohta.
Loe rohkem
Küberründe ja elektroonilise sõjapidamise vahenditega oleks relvastatud konfliki puhul võimalik Balti riigid ülejäänud NATO riikidest eraldada, selgub Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse raportist, mis käsitleb Venemaa elektroonilise sõjapidamise võimekuse arengut.
Loe rohkem
Täna tutvustab rahvusvaheline kaitseuuringute keskus (RKK) oma koosseisuvälise teaduri Roger N. McDermotti raportit Venemaa elektroonilise sõjapidamise võimetest ja arengutest.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
