RKK „20 aasta“ projekt käivitati selleks, et juhtida tähelepanu esimese 20 aasta möödumisele Balti riikide kaitseasutuste arengus iseseisvuse taastamisest alates. Seitsmel kaitseeksperdil Eestist, Lätist, Leedust ja kaugemaltki paluti kriitiliselt ja eri aspektidest hinnata kolme Balti riigi kaitsealast sooritust selle aja jooksul.
Projekti eesmärk oli esiteks koostada täpne ülevaade lähiajaloost, teiseks anda üleminekuprobleemidega tegelevatele riikidele võimalus õppida Balti kogemusest ja kolmandaks – ehk kõige olulisemana – veenda kolme riigi kaitse- ja muid ametnikke tegema hetkeks pausi ja kõrvalt vaatama, mida nad on saavutanud ja mis vigu nad on teinud, et nad saaksid neid õppetunde kasutada järgmise 20 aasta jooksul kaitsepoliitikat ja -struktuuri edasi arendades.
Projekti tulemustega saab tutvuda RKK teadurite Tony Lawrence’i ja Tomas Jermalavičiuse toimetatud raamatus, mis on allalaaditav PDF-, EPUB- ja Kindle’i vormingus. RKK jagab laiali ka piiratud arvul köidetud eksemplare, mille saamiseks võtke palun ühendust Tomas Jermalavicius’ega ([email protected]).
Edasised võimalused uurimistöö tegemiseks
Me loodame, et raamat aitab olulisel määral mõista Balti riikide kaitseprobleemistikku viimase 20 aasta jooksul, kuid tunnistame samas, et tegu on vaid selle mitmekülgse ja keerulise teema sissejuhatava käsitlusega.
Paljud küsimused vajavad veel tähelepanu ja uurimist, muu hulgas: kuidas kaitseministeeriumide ülesehitus ja ülesanded on muutunud; millised on olnud tsiviil-militaarsuhted; millised on kriisiohjamise protseduurid ja kes nende eest vastutab; kuidas on sõjaline mõtlemine, doktriin ja asjatundlikkus arenenud; millist rolli on täitnud välisnõustajad; milline on olnud sõjaline haridus, juhtimisstiil ja vägede ülesehitus; kuidas on arendatud Balti riikide mere- ja õhuväge; millised on olnud vabatahtlike ja reservväelaste organisatsioonide ülesanded; kuidas on langetatud varustuse, mehitamise ja infrastruktuuri alased valikud; millist mõju on avaldanud nõukogude pärand; milline on relvajõudude suhe laiema üldsusega; kuidas on relvajõududes tegeletud vähemuste lõimimisega; millistest põhimõtetest on lähtutud relvajõudude geograafilise paigutuse otsustamisel ja milline mõju on sellistel otsustel olnud; milline on olnud naiste roll relvajõududes; ning kuidas on kolme Balti riigi kaitseasutused aidanud saadud õppetunde edasi anda neile riikidele, kes tegelevad üleminekuprobleemidega.
RKK-l on hea meel pakkuda nendest teemadest huvitatuile tagasihoidlikke stipendiume reisimiseks ja uurimistöö kirjutamiseks, et nad saaksid anda oma kirjaliku panuse „20 aasta“ projekti. Selline uurimistöö peaks täitma kaht eesmärki: kriitiliselt kajastama mõnesid põhilisi erijooni, probleeme ja protsesse, mis on seotud kolme Balti riigi kaitsevaldkonna arenguga esimese 20 aasta jooksul pärast iseseisvuse taastamist; ning tegema kindlaks õppetunnid, mis võivad olla olulised Baltikumi kaitsevaldkonna edasise arengu ja teiste kaitsesektori üleminekuprobleemidega tegelevate riikide jaoks.
Uurimustöö tulemusel koostatakse 10 000–15 000 sõnast koosnev ingliskeelne alguärane artikkel, mis käsitleb kõigi kolme Balti riigi arengut võrdlevalt ja kriitiliselt. Artiklis antakse objektiivne hinnang sellele, mida on 20 aasta jooksul Balti riikide kaitsevaldkonnas saavutatud ja kuidas seda on tehtud. Vastuvõetud artiklid avaldatakse meie veebilehel ja pikemas perspektiivis on kavas koostada raamatu teine köide või väljaanne.
NB! Enne 21. aprilli 2015 alla laaditud raamatuversioonides esineb Piret Paljaku peatükis “Participation in International Military Operations” selgitusviga. Joonise 1 (lk 221), joonise 3 (lk 222) ja joonise 5 (lk 223) legendis öeldakse ekslikult, et joon näitab operatsioonide kulu jooksvates hindades ja tulbad operatsioonide kulu kaitse-eelarve protsendina. Tegelikult on asi vastupidi. Samuti on jooksvad hinnad esitatud vaadeldud perioodil kehtinud kohalikus vääringus (Eesti kroonid joonise 1, Läti latid joonise 3 ja Leedu litid joonise 5 puhul). Palume vabandust.
Kui te olete asjast huvitatud või tahate teha ettepaneku uurimistööks, võtke palun ühendust Tomas Jermalavicius’ega ([email protected]).
Lae alla:
