NATO tuleb euroopastada, et säilitada alliansi heidutusvõime Venemaa vastu ajal, mil USA juhtimine on parimal juhul kõhklev ja halvimal juhul saamatu. Ülesanne ei ole võimatu, kuid selle täitmine pole ka kiire ega lihtne. Euroopastamist tuleks viivitamatult edendada.
Loe rohkem
Venemaa sõda Ukrainas on toonud esile tõhusa õhu- ja raketikaitse olulisuse nii lahinguväljal olevate üksuste kui ka rindejoone taga asuva taristu kaitsmisel. Sõda on ühtlasi meenutus sellest, et kuigi Euroopa õhu- ja raketikaitset on juba pikka aega peetud kriitiliseks suutlikkuse puudujäägiks, ei ole NATO liitlased ega EL-i liikmesriigid tegutsenud piisava otsustavusega, et olukorda parandada.
Loe rohkem
Alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris on rahvusvahelised partnerid pakkunud Ukrainale märkimisväärset sõjalist abi. USA kriitilise tähtsusega sõjalise abi ajutine peatumine 2025. aasta alguses tekitas muret Ukraina strateegia pärast Venemaa tõrjumisel. Ehkki on keeruline ennustada, milliseks lahinguväli 2025. aastal kujuneb, on tugevad sidemed Lääne partneritega Ukraina jaoks otsustava tähtsusega, et jätkata kurnamissõda ülekaaluka vaenlase vastu.
Loe rohkem
Euroopa Komisjoni hiljuti avaldatud kaitsevalmiduse valge raamat on tõukunud Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse 2022. aastal, mille järel on hakatud ELis julgeolekuküsimustele rohkem tähelepanu pöörama.
Loe rohkem
Alaline struktureeritud koostöö (PESCO), mis kehtestati 2007. aastal Lissaboni lepinguga, algatati eesmärgiga luua koostööraamistik tugeva kaitsetahte ja -võimekusega ELi liikmesriikidele. Kaitsekoostöö algatas siis 23 liikmesriiki. Praeguse seisuga osalevad koostöös kõik liikmesriigid peale Malta.
Loe rohkem
Riikliku julgeoleku arutelude keskmes on taas heidutus. Agressiivsest välispoliitikast juhitud suurte revisionistlike naabritega silmitsi seisvad Taiwan ning Põhja- ja Baltimaad saavad Venemaa agressioonisõjast Ukrainas õppida, kuidas võimendada heidutust oma piirkonnas.
Loe rohkem
Rahvusvahelise ühendekspeditsiooni väe (Joint Expeditionary Force, JEF) üksused viibisid suure osa 2024. aasta novembrist Lätis, kus osaleti õppusel Joint Protector 24. JEFi liikmesriikide – Eesti, Hollandi, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome, Taani ja Ühendkuningriigi juhid kohtuvad seejärel 16.–17. detsembril Tallinnas, et arutada edasist koostööd selles raamistikus. Mis on JEF ehk rahvusvaheline ühendekspeditsiooni vägi ja mida see Balti riikidele pakub?
Loe rohkem
Alates Venemaa täiemahulise sissetungi esimestest päevadest on Ukraina asümmeetrilises sõjas võitlemiseks vajanud tohutul hulgal relvi ja laskemoona. Seejuures on kasutatud olemasolevaid varusid – Nõukogude-aegset ja Ukrainas toodetud relvastust – ning toetutud partnerriikide abil. Siiski on ilmnenud, et sellest ei piisa, eriti kui välistarnetes esineb katkestusi. Riigi julgeoleku ja kaitsevõime tagamiseks, iseseisvuse säilitamiseks ja sõjalise võidu saavutamiseks on eluliselt tähtis taastada Ukraina sõjatööstuskompleks.
Loe rohkem
Balti riigid lähtuvad oma julgeolekukaalutlustes juba ammu Venemaa sõjalise agressiooni ohu hindamisest Euroopas, kuid sellegipoolest mõjus 2022. aasta veebruaris Ukrainas vallandunud täiemahulise sõja jõhkrus ja ulatus šokina. Sõda on ajendanud kolme Balti riiki veelgi suurendama oma kaitsekulutusi ja kiirendama riigi kaitsevõime ülesehitamist.
Loe rohkem
“Venemaa sõda Ukrainas” sarja kuues lühiülevaade käsitleb sõjategevust merel.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
