NATO euroopastamine: kohene reageerimine

Pärast uute riiklike julgeoleku- ja kaitsestrateegiate avaldamist on USA vähendanud oma kohalolekut Euroopa tavakaitses. Käimasolev vägede paigutuse ja koosseisu ülevaatus toob kaasa veelgi muudatusi, sealhulgas kiirreageerimisüksuste võimaliku väljaviimise või ümberpaigutamise. Euroopa liitlased peavad lisaks suuremate vägede loomisele, millega heidutada ja vajadusel pidada Euroopa mandril pikaajalist sõda, suurendama oma võimekust kohe reageerida.

Valmidus on mitmetahuline mõiste, mis sisaldab muu hulgas isikkoosseisu, varustust, individuaalset ja üksuste väljaõpet, vägede paigutust ja logistikat ning jätkusuutlikkust. Lisaks püüdlustele suurendada oma reageerimisjõude, mis maavägede puhul võib tähendada näiteks rohkem lisatasusid tegevväelastele ja mitmesuguseid kohustusliku sõjaväeteenistuse vorme, peaksid Euroopa liitlased astuma samme ka selleks, et vähendada killustatud relvajõududes takistusi ulatusliku valmiduse saavutamisele. Näiteks võiks rohkem ühtlustada eri liiki varustust, teha ühiseid Euroopa-keskseid hankeid, luua arvukamad rahvusvahelised üksused, teha tihedamat koostööd rahuajal väljaõppe ja õppuste korraldamisel, eelpaigutada varustust ja tehnikat, kasutada rohkem eelpaigutatud vägesid ning teha rohkem jõupingutusi sõjalise liikumise õiguslike, menetluslike ja füüsiliste takistuste kõrvaldamiseks. Euroopastumine NATO võimekuses nii koheselt rünnakule reageerida kui ka valmistumises sellele järgneda võivaks pikaajaliseks konfliktiks peaks seega ajendama Euroopa liitlasi põhjalikumalt järele mõtlema selle üle, kuidas oma kaitset mõtestada ja korraldada.

Loe lähemalt (inglise keeles): Europeanising NATO: Immediate Response