Moskva on aastaid survestanud läänt tunnustama Venemaad võrdväärse mõjuvõimuga riigina ja nõustuma Venemaa arusaamaga sellest, kuidas maailmakorda ümber kujundada. Et sundida rahvusvahelist kogukonda Venemaa võimu austama, on kasutatud mitmesuguseid strateegilise heidutuse meetmeid, näiteks tuumaähvardusi.
Loe rohkem
Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu on andnud uue hoo vahepeal seiskunud Euroopa Liidu laienemisprotsessile. Nii Ukraina kui ka teiste kandidaatriikide puhul on ELi vastuvõtmiseni pikk tee. Siiski on kasulik juba praegu uurida, kuidas hakkab Ukraina võimalik liikmesus mõjutama ELi ja Eestit.
Loe rohkem
Rahvusvahelise relvastuskontrolli arhitektuur on murenenud juba aastaid. Seni veel allesolevad meetmed on kas osaliselt kaotanud oma tõhusust või on nende täitmine peatatud. Sageli on põhjuseks Venemaa, kes on jätnud enda lepingujärgsed kohustused täitmata.
Loe rohkem
Balti riigid lähtuvad oma julgeolekukaalutlustes juba ammu Venemaa sõjalise agressiooni ohu hindamisest Euroopas, kuid sellegipoolest mõjus 2022. aasta veebruaris Ukrainas vallandunud täiemahulise sõja jõhkrus ja ulatus šokina. Sõda on ajendanud kolme Balti riiki veelgi suurendama oma kaitsekulutusi ja kiirendama riigi kaitsevõime ülesehitamist.
Loe rohkem
Ukraina taotleb Euroopa Liidu liikmelisust ajal, mil Venemaa on teinud valiku Ukrainat rünnata. Euroopa Komisjoni arvamus Ukraina taotluse kohta valmib eeldatavasti juuni keskel, sellele järgneb Euroopa Ülemkogu otsus 23.-24. juunil. Kuigi avalik arvamus Euroopa Liidus suuresti toetab Ukraina liikmeks saamist, siis jagunevad ametlikud seisukohad peamiselt idapoolsete liikmesriikide tugeva toetuse ja muude liikmesriikide tagasihoidlikuma seisukoha vahel.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
