Venemaa sõda Ukrainas on toonud esile tõhusa õhu- ja raketikaitse olulisuse nii lahinguväljal olevate üksuste kui ka rindejoone taga asuva taristu kaitsmisel. Sõda on ühtlasi meenutus sellest, et kuigi Euroopa õhu- ja raketikaitset on juba pikka aega peetud kriitiliseks suutlikkuse puudujäägiks, ei ole NATO liitlased ega EL-i liikmesriigid tegutsenud piisava otsustavusega, et olukorda parandada.
Loe rohkem
14. detsember 2022, mis oleks võinud ELi küberjulgeoleku kogukonna jaoks olla lihtsalt järjekordne tegus päev, sai aga oluliseks hetkeks, kui Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu leppisid kokku Euroopa kübervastupidavuse tugevdamises uue NIS2 direktiiviga.
Loe rohkem
Euroopa Liidu vaatest on suhetest Hiinaga tähtsamad vaid transatlantilised sidemed. Kuna Hiina on EL-i jaoks üks peamisi kaubanduspartnereid, on suhete keskpunktis pikalt olnud peamiselt majanduslikud võimalused. Siiski on EL viimastel aastatel suhted Hiinaga ümbermõtestanud ning kirjeldab nüüd Hiinat kolmes erinevas mõõtmes: koostööpartneri, majandusliku konkurendi ja süsteemse rivaalina. Üha rohkem räägitaksegi Hiinast kui süsteemsest rivaalist ja Euroopa majandusjulgeoleku mõjutajast. Sellest hoolimata jäävad Hiinast tulenevad julgeolekuriskid ELi Hiina-poliitikas endiselt tagaplaanile.
Loe rohkem
2022. aasta märtsis heaks kiidetud ELi strateegilise kompassiga kehtestati „ühine strateegiline visioon ja konkreetsed eesmärgid ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitika tugevdamiseks 2030. aastaks“. Liikmesriigid tunnistasid, et peavad „investeerima rohkem ja targemini võimetesse ja innovatiivsetesse tehnoloogiatesse, täitma strateegilised lüngad ning vähendama tehnoloogilist ja tööstuslikku sõltuvust“. Artiklis vaadeldakse, millised on olnud vahepealsed ELi kaitsetööstuse valdkonnas tehtud edusammud.
Loe rohkem
Musta mere piirkond on pärast Venemaa 2022. aasta täiemahulist sissetungi Ukrainasse omandanud Euroopa Liidus uue strateegilise tähtsuse. Stabiilsuse tagamine selles majanduslikult ja geopoliitiliselt olulises piirkonnas, mis on ühtlasi ELi potentsiaalse tulevase laienemise keskpunkt, on nüüd Euroopas muutunud kiireloomuliseks küsimuseks.
Loe rohkem
Alaline struktureeritud koostöö (PESCO), mis kehtestati 2007. aastal Lissaboni lepinguga, algatati eesmärgiga luua koostööraamistik tugeva kaitsetahte ja -võimekusega ELi liikmesriikidele. Kaitsekoostöö algatas siis 23 liikmesriiki. Praeguse seisuga osalevad koostöös kõik liikmesriigid peale Malta.
Loe rohkem
Moskva on aastaid survestanud läänt tunnustama Venemaad võrdväärse mõjuvõimuga riigina ja nõustuma Venemaa arusaamaga sellest, kuidas maailmakorda ümber kujundada. Et sundida rahvusvahelist kogukonda Venemaa võimu austama, on kasutatud mitmesuguseid strateegilise heidutuse meetmeid, näiteks tuumaähvardusi.
Loe rohkem
Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu on andnud uue hoo vahepeal seiskunud Euroopa Liidu laienemisprotsessile. Nii Ukraina kui ka teiste kandidaatriikide puhul on ELi vastuvõtmiseni pikk tee. Siiski on kasulik juba praegu uurida, kuidas hakkab Ukraina võimalik liikmesus mõjutama ELi ja Eestit.
Loe rohkem
Rahvusvahelise relvastuskontrolli arhitektuur on murenenud juba aastaid. Seni veel allesolevad meetmed on kas osaliselt kaotanud oma tõhusust või on nende täitmine peatatud. Sageli on põhjuseks Venemaa, kes on jätnud enda lepingujärgsed kohustused täitmata.
Loe rohkem
Balti riigid lähtuvad oma julgeolekukaalutlustes juba ammu Venemaa sõjalise agressiooni ohu hindamisest Euroopas, kuid sellegipoolest mõjus 2022. aasta veebruaris Ukrainas vallandunud täiemahulise sõja jõhkrus ja ulatus šokina. Sõda on ajendanud kolme Balti riiki veelgi suurendama oma kaitsekulutusi ja kiirendama riigi kaitsevõime ülesehitamist.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
