Euroopa julgeolek

Euroopa õhuruumi kaitsmine. Väljakutsed ja tulevikuvaated

Venemaa sõda Ukrainas on toonud esile tõhusa õhu- ja raketikaitse olulisuse nii lahinguväljal olevate üksuste kui ka rindejoone taga asuva taristu kaitsmisel. Sõda on ühtlasi meenutus sellest, et kuigi Euroopa õhu- ja raketikaitset on juba pikka aega peetud kriitiliseks suutlikkuse puudujäägiks, ei ole NATO liitlased ega EL-i liikmesriigid tegutsenud piisava otsustavusega, et olukorda parandada.

Loe rohkem

Rohkem kui süsteemne rivaal: Hiina kui julgeolekuoht Euroopa Liidule

Euroopa Liidu vaatest on suhetest Hiinaga tähtsamad vaid transatlantilised sidemed. Kuna Hiina on EL-i jaoks üks peamisi kaubanduspartnereid, on suhete keskpunktis pikalt olnud peamiselt majanduslikud võimalused. Siiski on EL viimastel aastatel suhted Hiinaga ümbermõtestanud ning kirjeldab nüüd Hiinat kolmes erinevas mõõtmes: koostööpartneri, majandusliku konkurendi ja süsteemse rivaalina. Üha rohkem räägitaksegi Hiinast kui süsteemsest rivaalist ja Euroopa majandusjulgeoleku mõjutajast. Sellest hoolimata jäävad Hiinast tulenevad julgeolekuriskid ELi Hiina-poliitikas endiselt tagaplaanile.

Loe rohkem

ELi kaitsepoliitika: kaitsetööstuse tugevdamine

2022. aasta märtsis heaks kiidetud ELi strateegilise kompassiga kehtestati „ühine strateegiline visioon ja konkreetsed eesmärgid ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitika tugevdamiseks 2030. aastaks“. Liikmesriigid tunnistasid, et peavad „investeerima rohkem ja targemini võimetesse ja innovatiivsetesse tehnoloogiatesse, täitma strateegilised lüngad ning vähendama tehnoloogilist ja tööstuslikku sõltuvust“. Artiklis vaadeldakse, millised on olnud vahepealsed ELi kaitsetööstuse valdkonnas tehtud edusammud.

Loe rohkem

ELi dilemmad Musta mere piirkonnas: julgeolek ja laienemine

Musta mere piirkond on pärast Venemaa 2022. aasta täiemahulist sissetungi Ukrainasse omandanud Euroopa Liidus uue strateegilise tähtsuse. Stabiilsuse tagamine selles majanduslikult ja geopoliitiliselt olulises piirkonnas, mis on ühtlasi ELi potentsiaalse tulevase laienemise keskpunkt, on nüüd Euroopas muutunud kiireloomuliseks küsimuseks.

Loe rohkem

ELi kaitsepoliitika: PESCO peab rohkem tegema

Alaline struktureeritud koostöö (PESCO), mis kehtestati 2007. aastal Lissaboni lepinguga, algatati eesmärgiga luua koostööraamistik tugeva kaitsetahte ja -võimekusega ELi liikmesriikidele. Kaitsekoostöö algatas siis 23 liikmesriiki. Praeguse seisuga osalevad koostöös kõik liikmesriigid peale Malta.

Loe rohkem

Relvastuskontrolli tulevik

Rahvusvahelise relvastuskontrolli arhitektuur on murenenud juba aastaid. Seni veel allesolevad meetmed on kas osaliselt kaotanud oma tõhusust või on nende täitmine peatatud. Sageli on põhjuseks Venemaa, kes on jätnud enda lepingujärgsed kohustused täitmata.

Loe rohkem