14. detsember 2022, mis oleks võinud ELi küberjulgeoleku kogukonna jaoks olla lihtsalt järjekordne tegus päev, sai aga oluliseks hetkeks, kui Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu leppisid kokku Euroopa kübervastupidavuse tugevdamises uue NIS2 direktiiviga.
Ometi on direktiiv paljudes liikmesriikides veel riiklikusse seadusandlusesse üle võtmata. Küberturvalisuse kontekstis on selline tulemus enneolematu ja viivitus tekitab mitmeid küsimusi.
- Kas ELi ja selle üksikute liikmesriikide kübervastupidavus on ohus?
- Millised on NIS2 rakendamise väljakutsed ja võimalused?
- Kas NIS2 võiks aidata ületada ELi vana lõhet riigi julgeoleku ja kaitse valdkondadega?
RKK analüüsist järeldub, et NISi ja NIS2 direktiivide areng siseturu reguleerimisele suunatud eeskirjadest laiemate küberjulgeoleku raamistike juurde tähendab nende kasvavat tähtsust kaitsesektori ja eriti kaitsetööstuse jaoks, sest küberturvalisusega seotud tooted võivad lõpuks olla seotud riigi julgeolekuga. Kuna Venemaa küber- ja kineetiline agressioon Ukraina vastu rõhutab vajadust vastupidavuse järele nii tsiviil- kui ka sõjalises valdkonnas, integreerivad mõned liikmesriigid ka oma kaitsetööstust NIS2 rakendamisse. Kuigi EL tasandil tehakse vahet küberjulgeoleku ja küberkaitse vahel, näitavad riiklikud lähenemisviisid – lähemalt vaadeldakse Tšehhit, Eestit ja Leedut –, kuidas NIS2 järgimine võib nii tugevdada kaitsesektori küberjulgeolekut kui ka luua strateegilisi ärieeliseid kaitsetööstuse jaoks. Mis on seda olulisemad EL viimaste arengute – nagu näiteks Euroopa Komisjoni plaan “ReArm Europe” – valguses.
Loe lähemalt (inglise keeles): The EU’s NIS2 Directive: A Business Opportunity for the Defence Sector (PDF)
