14. detsember 2022, mis oleks võinud ELi küberjulgeoleku kogukonna jaoks olla lihtsalt järjekordne tegus päev, sai aga oluliseks hetkeks, kui Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu leppisid kokku Euroopa kübervastupidavuse tugevdamises uue NIS2 direktiiviga.
Loe rohkem
2022. aasta märtsis heaks kiidetud ELi strateegilise kompassiga kehtestati „ühine strateegiline visioon ja konkreetsed eesmärgid ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitika tugevdamiseks 2030. aastaks“. Liikmesriigid tunnistasid, et peavad „investeerima rohkem ja targemini võimetesse ja innovatiivsetesse tehnoloogiatesse, täitma strateegilised lüngad ning vähendama tehnoloogilist ja tööstuslikku sõltuvust“. Artiklis vaadeldakse, millised on olnud vahepealsed ELi kaitsetööstuse valdkonnas tehtud edusammud.
Loe rohkem
Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas on esimene rahvusvaheline konflikt, kus vastaspooled on sõjalistel eesmärkidel aktiivselt arendanud ja kasutanud tehisintellekti.
Loe rohkem
Alates Venemaa täiemahulise sissetungi esimestest päevadest on Ukraina asümmeetrilises sõjas võitlemiseks vajanud tohutul hulgal relvi ja laskemoona. Seejuures on kasutatud olemasolevaid varusid – Nõukogude-aegset ja Ukrainas toodetud relvastust – ning toetutud partnerriikide abil. Siiski on ilmnenud, et sellest ei piisa, eriti kui välistarnetes esineb katkestusi. Riigi julgeoleku ja kaitsevõime tagamiseks, iseseisvuse säilitamiseks ja sõjalise võidu saavutamiseks on eluliselt tähtis taastada Ukraina sõjatööstuskompleks.
Loe rohkem
EL on alustanud uut idasuunalist laienemist ajal, mil Euroopas ja rahvusvahelises korras on kätte jõudnud oluline murdepunkt. On selge, et Ukraina liitumine muudab oluliselt ELi välispoliitikat ja rahvusvahelist mõju.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
