ELi kaitsepoliitika: Uue põlvkonna kaitsetööstusettevõtete aeg. Euroopa tehisintellektipõhise kaitsetööstuse laiendamine

Paljud möödunud sõjad näitavad, et riigid, kes võtavad edukalt kasutusele uusi sõjalisi tehnoloogiaid ja ühildavad need seniste süsteemidega, saavutavad eelise nende ees, kes innovatsiooni võidujooksus maha jäävad. Seda ilmestab droonide kasutamine Venemaa sõjas Ukraina vastu: mõlemad pooled arendavad ja rakendavad oma tehnoloogiat kiiresti ja ulatuslikult, et kallutada sõja käiku enda kasuks. Järgmine suurem tehniline läbimurre võib olla tehisintellekt, ent hoolimata püüdlustest saavutada strateegiline autonoomia, ähvardab Euroopat siiski mahajäämus.

Euroopa probleem ei seisne mitte tehnoloogiliste talentide või ettevõtjaliku ambitsiooni puudumises, vaid raskustes luua ja säilitada finants-, turu-, regulatiiv- ja taristutingimusi, mis võimaldaksid sõltumatutel uue põlvkonna kaitsetööstusettevõtetel kasvada, selle asemel et jääda sõltuvaks välismaisest tehnoloogiast, kapitalist ja poliitilistest tõmbetuultest. Tehisintellektikesksete uue põlvkonna kaitsetööstusettevõtete esilekerkimine näitab, et tänapäevases konkurentsis ei ole eelisseisundis mitte ainult see, kes tehnoloogia esimesena välja töötab, vaid ka see, kes loob finants- ja tööstussüsteemi, millega muuta tehisintellektipõhised uuendused murranguliseks sõjaliseks võimekuseks.

Loe lähemalt (inglise keeles): The Neo-Prime Time. Scaling Up Europe’s Defence AI Industry | Brief No. 7

Loe ka: Euroopa jõupingutused tehnoloogia vallas (ELi kaitsepoliitika lühiülevaade nr 6)