ELi kaitsepoliitika: Euroopa jõupingutused tehnoloogia vallas

Droonide, tehisintellektil põhinevate süsteemide ja satelliitsidel põhineva võimekuse kiire areng Ukrainas ja Lähis-Idas on ümber kujundamas tänapäevast sõjapidamist. Euroopa peab kaitse- ja julgeolekumaastikul edu saavutamiseks teistega sammu pidama.

Hiljutistest edusammudest hoolimata sõltub Euroopa kaitsevarustuse hankimisel endiselt väljaspool Euroopat paiknevatest riikidest. Euroopas aastaid kestnud alainvesteerimine ja killustunud hanketegevus on põhjustanud sügava sõjaliste varude puuduse ja piiranud tööstuse kasvuvõimet, mis on omakorda vähendanud Euroopa autonoomiat ja vastupanuvõimet.

Euroopa Liit on käivitanud mitu algatust nende probleemide lahendamiseks ja Euroopa kaitsekulutuste suurendamiseks. 2022. aastal avaldatud ELi strateegilises kompassis võeti ühiselt eesmärgiks Euroopa julgeoleku ja kaitse tugevdamine. Nüüd on otsustavateks teguriteks kiirus ja raha. Võimearendus ja tehnoloogiline innovatsioon peavad edenema senisest palju kiiremini ning rohkem ressursse tuleb suunata mitte ainult süsteemide hankimisse, vaid ka teadus- ja arendustegevusse ning tootmise laiendamisse. Järgmine ELi mitmeaastane finantsraamistik ehk pikaajaline kulukava otsustab suuresti, kas Euroopa suudab selle eesmärgi suunas edasi liikuda. Idufirmade toetamine ja kahesuguse kasutusega tehnoloogia jätkuv prioriseerimine on Euroopa innovatsiooni tugevdamiseks ülioluline. Koostöö sarnaselt mõtlevate Euroopa riikidega, nagu Ühendkuningriik, Norra ja Šveits, peaks olema tulevastesse ELi instrumentidesse sisse kirjutatud ning tarneahela vastupanuvõime tagamiseks tuleb tihendada partnerlussuhteid ka väljaspool Euroopat asuvate riikidega. Seatud eesmärkide suunas pürgimine ei ole kerge, kuid Euroopas on asjad liikuma hakanud ja nüüd tuleb üles ehitada püsivad võimed.

Loe lähemalt (inglise keeles): Pauline Le Grand: Europe’s Tech Challenge | EU Defence Series 2 No. 6

Loe ka: Béatrice Hainaut: Euroopa autonoomia orbiidil