ELi kaitsepoliitika: Euroopa autonoomia orbiidil

Tund enne Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse blokeeris küberrünnak kasutajaterminalid, mis on seotud ViaSati alla kuuluva KA-SAT geostatsionaarse satelliitvõrguga, mida kasutavad Ukraina sõjavägi ja tsiviilelanikud. See rünnak avaldas mõju kogu Euroopale ja kümnetele tuhandetele inimestele, kes kasutavad satelliitsidel põhinevat lairibaühendust.

Rünnak näitas, kui haavatavad on kommertslikud kosmoseside süsteemid, millest sõltuvad nii Euroopa riikide majanduslik stabiilsus kui ka julgeolek, ja kui keeruline on leida sobivaid poliitilisi, diplomaatilisi ja operatiivseid vastuseid kaudsele agressioonile.

Kosmosesüsteemid on muutunud valitsustes ja ühiskondades asendamatuks, kuna riigid on arendanud mitmesuguseid kosmosepõhiseid teenuseid, mis toetavad majandustegevust, riigi julgeolekut ja isegi igapäevaelu (GPS, pangatehingud, ilmaennustused, logistika jne). Alates 1990. aastatest on areng selles valdkonnas olnud suhteliselt kiire, mistõttu pole kasutajad tõrgeteks piisavalt hästi valmis. Kosmosetaristu olulisus kipub ilmnema aga alles siis, kui süsteemid enam ei tööta.

Samal ajal on kosmoseseadmetest saanud rünnakute sihtmärgid. Potentsiaalsed vastased (muuhulgas Venemaa ja Hiina) on selgelt mõistnud, et needsamad süsteemid, millele toetub tänapäevane majandus ja julgeolekuarhitektuur, on kosmoseriikide ja Euroopa nõrk koht. Arvestades, et kosmosesüsteemid on üha suuremas rünnakuohus, analüüsitakse artiklis praegust kosmosekeskkonda, uuritakse ELi püüdlust saavutada kosmoses suurem autonoomia ja hinnatakse Euroopa sidusrühmade tulevasi katsumusi.

Loe lähemalt (inglise keeles): Béatrice Hainaut: European Autonomy in Orbit | EU Defence Series 2 No. 5