NATO euroopastamine: planeerimine

USA strateegiline ümberorienteerumine nõuab Euroopa liitlastelt põhivastutuse võtmist oma julgeoleku tagamise eest, sest USA sõjalist toetust mis tahes olukorras ei saa võtta enesestmõistetavana. NATO praegused planeerimismehhanismid – operatsioonide planeerimise protsess (OPP) ja NATO kaitseplaneerimise protsess (NDPP) – võivad ülemineku korraldamisel toeks olla ja aidata Euroopa liitlastel USA otsuseid mõjutada.

USA strateegiline ümberorienteerumine nõuab Euroopa liitlastelt põhivastutuse võtmist oma julgeoleku tagamise eest, sest USA sõjalist toetust mis tahes olukorras ei saa võtta enesestmõistetavana. NATO praegused planeerimismehhanismid – operatsioonide planeerimise protsess (OPP) ja NATO kaitseplaneerimise protsess (NDPP) – võivad ülemineku korraldamisel toeks olla ja aidata Euroopa liitlastel USA otsuseid mõjutada.

Euroopa riikidel tuleb töötada selle nimel, et USA peaks oma sõjalist kohalolu vähendades siiski kinni pidama nende protsessidega võetud kohustustest. Samal ajal peavad Euroopa liitlased tagama ulatuslikuks planeerimistööks vajaliku lisapersonali ja mitmekesistama võimeid, millega USA taandumise korral NATO väemudelit endiselt toimivana hoida.

Euroopalik NATO ei vaja edu saavutamiseks uusi planeerimismehhanisme, sest OPP ja NDPP pakuvad juba vajalikku raamistikku ja meetmeid USA tulevaste otsuste mõju leevendamiseks. Need mehhanismid tagavad liitlaste koostöö läbipaistvuse, prognoositavuse ja koordineerituse ning nende konsensuslik iseloom vähendab ühepoolse tegutsemise võimalust. Seega on alliansil juba olemas tõhusad ja hästi väljatöötatud protseduurid Euroopa juhtrollile üleminekuks ja USA on kinnitanud oma kavatsust neid järgida.

Euroopa liitlased ja Kanada peaksid tegema kõik endast oleneva, et USA võetud kohustusi täidaks ning et riigi poliitiliselt ajendatud vaenulikkus oma liitlaste vastu ei takistaks üleminekuperioodil mõistlikku planeerimist. Ükski uus planeerimissüsteem ei suudaks seda ülesannet täita.

Kindla planeerimisprotseduuri järgimine võimaldab Euroopa riikidel palju paremini saada ülevaade oma kaitsekulutuste suurenemisega seotud võimalustest, piirangutest, ajakavadest ja riskidest. Nii on loodud paremad eeldused arutada USAga Pentagoni otsuste tagajärgi ja otsuseid ka mõjutada, selle asemel et pelgalt tagajärgedega leppida.

Euroopa liitlaste ja Kanada ees seisev ülesanne on raske, kuid mitte võimatu. USA riikliku julgeolekustrateegia sissejuhatuses kirjutab president Donald Trump, et tema administratsioon seab Ameerika esikohale. Euroopa liitlaste ülesanne on tagada, et neid ei jäetaks viimasele kohale.

Loe lähemalt (inglise keeles): Europeanising NATO: Planning