Venemaast lähtuv oht muutub üha teravamaks. Samal ajal nõuab USA, et eurooplased võtaksid enda kanda suurema osa Euroopa tavakaitsest. Kuna NATO Euroopa-liitlased (ja Kanada) peavad suutma Euroopat kaitsta väheste USA lisajõudude tingimustes, on Euroopa enda sõjapidamisviisi väljatöötamine hädavajalik.
NATO regionaalsed plaanid lähtuvad eeldusest, et Euroopa väed toimivad n-ö komistustraadina, mis peab vastaseid kinni, kuni saabuvad USA lisajõud. Praegustes oludes on aga raske olla kindel, et neisse plaanidesse arvestatud USA lisajõududele on üldse täies ulatuses võimalik loota. NATO Euroopas asuvad liikmesriigid peavad suutma eelkõige heidutada ja vajaduse korral oma territooriumi ise kaitsta, sest Euroopa liitlased on vähemalt mõnda aega selle ülesande täitmiseks soovitust vähem koostalitlusvõimelised ja integreeritud. Samuti on Euroopa vägedel raske võidelda praegu kehtiva NATO doktriini järgi, mis põhineb suuresti Ameerika sõjakogemustel.
NATO Euroopas asuvad liikmesriigid peavad saavutama vajaliku sõjalise jõu teistmoodi, tekitama mitmekülgsema sõjalise võimekuse ning kasutama tasakaalustatumalt tipptehnoloogilisi ja lihtsamaid võimeid, mida saab kiiresti taastada. Koos tipptasemel vähenähtavate keskmaa- ja kaugmaarakettidega, mis nõrgestavad vastase sõjapidamisvõimet, saab rindejoone hoidmiseks ja vastase õhutõrjesüsteemide ülekoormamiseks kasutada küllaltki odavaid autonoomseid või mehitamata süsteeme. Maismaal saab kiire reageerimise tagada idatiival paiknevate formeeringutega. Õhutõrje puhul on esmatähtsad eelpaigutatud laskemoonavarud, et liitlastel ei saaks moon kineetilise konflikti esimestel nädalatel lihtsalt otsa. Samal ajal on Balti riikide ja Põhja-Euroopa mereühendusteede hoidmine ja kaitsmine ülioluline ning see peaks olema Läänemere rannikuriikide prioriteet. Euroopa kaitse nurgakiviks peab siiski saama Ukraina. Praegu arutletakse selle üle, kuidas kasutada Ukraina sõjalise innovatsiooni ja kiire kohanemise oskusteavet NATO Euroopas asuvates riikides, mida piiravad ELi regulatsioonid ja NATO koostalitlusvõime standardid.
Sõdimine väiksemas mahus USA tavavõimete, vägede ja toetuse tingimustes on NATO-le aga märksa keerulisem. Et NATO Euroopa-liitlased suudaksid koos Kanadaga saavutada sama mõju, on vaja sõjalist planeerimist, ükskõik kui poliitiliselt tundlik see teema ka poleks. Selline varuplaneerimine ei näita NATO nõrkust, vaid seda, et ollakse valmis oma territooriumi kaitsmisel silmitsi seisma ka teistsuguste operatiivsete tingimustega.
Loe lähemalt (inglise keeles): Europeanising NATO: European Way of War | No. 10