Alates 2021. aastast on Euroopa liitlased suurendanud kaitsekulutusi ja NATO käsutusse antavaid vägesid. Ka NATO on oma juhtimisstruktuuri täiustanud. Kuna eurooplased kannavad üha suuremat osa konventsionaalse kaitse koormast, kerkib küsimus, kas praegune korraldus annab Euroopa juhitavatele väejuhatustele oma kohustuste täitmiseks vajaliku isikkoosseisu, volitused ja juurdepääsu võimetele.
Selles lühianalüüsis vaadeldakse NATO juhtimisstruktuuri ülesehitust ja hiljutisi muutusi. Analüüsis pakutakse etapiviisiline lahenduskäik edasiseks.
- Esmalt tuleks uuesti hinnata võimeid, sõjapidamisviisi ja Euroopa suutlikkust.
- Seejärel võiks leevendada operatiivseid lünki hangete abil.
- Veel tuleks tugevdada regionaalset juhtimissuutlikkust.
- Viimaks peaks laiendama staape seal, kus operatiivvajadused seda õigustavad.
Seda protsessi tuleb ellu viia etapiviisiliselt, sest sobiv juhtimisstruktuur sõltub nii Ameerika Ühendriikide tagasitõmbumise ulatusest, mis on endiselt ebaselge, kui ka selle aluseks olevast ja sellest tulenevast poliitilisest kokkuleppest ülejäänud liitlaste vahel, mida ei ole võimalik ex ante teada. 2026. aasta mais teatas USA liitlastele, et vähendab mõningaid NATO kaitseplaanidele eraldatud võimeid. Sügisel tehakse veelgi muudatusi osana Euroopa vägede paiknemise ülevaatest (European Force Posture Review). NATO ei peaks kavandama ebakindla tuleviku tarbeks üht kindlat vägede ülesehitust, vaid võtma selle väljatöötamisel arvesse Euroopa suurenevat kohustuste hulka, piirkonna võimete (ja seega sõjapidamisviisi) realistlikku hinnangut ning USA tõenäolist tulevast toetust. Näiteks võib USA ulatuslik ja püsiv taandumine nõuda suurema vastutusega regionaalseid väejuhatusi, selgemaid vägede struktureerimise ja alluvuse reegleid ning lõpuks ka geograafilisi ühendväejuhatusi.
NATO on nende vastuoludega ka varem tegelenud, kuid üksnes seetõttu, et USA on olnud valmis ja suuteline konkureerivaid vajadusi ja riiklikke eelistusi tasakaalustama. USA ootused, mis on sõnastatud käsitluses „NATO 3.0“, muudavad senist olukorda ja eurooplased peavad need kokkulepped nüüd ise saavutama. Seega ei tule NATO juhtimisstruktuuri üksnes euroopastada, vaid sõlmida sellised poliitilised ja sõjalised kokkulepped, mis võimaldavad eurooplastel kanda suuremat koormat allianssi killustamata.
Loe lähemalt (inglise keeles): Europeanising NATO: Command Structures | No. 9