Eesti

Vene militaarrobotite areng: teooria, praktika ja järeldused

Venemaa sõjalistelt õppustelt, -operatsioonidelt ja kaitsetööstusnäitustelt on näha, et järjest enam õhu-, maa- ja mereplatvorme on mehitamata. Läänemaailma vaatlejad on mõned eksemplarid maha kandnud, pidades neid selgeks läbikukkumiseks ja ebarealistlike püüdluste näiteks, omamoodi Potjomkini küla laadseks demonstratsiooniks. Küll aga ei saa eitada, et Venemaa kaitsevaldkonna juhtidel, sõjalistel teoreetikutel ja praktikutel on suur huvi erineva autonoomiatasemega robotite sõjalise rakendamise vastu ülesannete täitmiseks.

Loe rohkem

Nii kaugel, aga ometi lähedal: Jaapani ja Eesti küberjulgeolekupoliitika perspektiivid ja koostöö

Hoolimata geograafilisest vahemaast on Eestil ja Jaapanil mitmeid ühiseid julgeolekuküsimusi, näiteks küberruumi võimalik destabiliseerumine geopoliitiliste pingete ja konfliktide tõttu, riikliku digitaristu haavatavus ja küberrünnakute mõju usaldusele avatud, demokraatlikus ühiskonnas. Nimetatud probleemidega tegelemiseks on tarvis tihedat rahvusvahelist koostööd ja riiklike heade tavade ning kogemuste jagamist.

Loe rohkem

NATO lõunanaabruskond: allianss vajab strateegiat lõuna pool asuvate piirkondade suhtes

Vahemere piirkonnas paikvad liitlased eeldavad õigustatult, et NATO võtab ohte sama tõsiselt nii ida- kui lõunasuunal. NATO peab välja töötama ja rakendama lõunale suunatud kõikehõlmava strateegia ja plaani, mis sisaldab konkreetseid eesmärke, ühiseid tegevusi ja ressursse. Alliansi sidusus ja solidaarsus sõltub suurel määral liitlaste võimest saavutada neid eesmärke. Kirde-ääreala liitlased on valmis oma osa täitma, kuid Vahemere liitlased omavad teadmisi ja ekspertiisi, mida on vaja nende regiooni strateegia määratlemiseks.

Loe rohkem

Koroonakriis ja väljakutsed Eesti välispoliitikale

Uuring analüüsib 2020. aasta märtsist maikuu lõpuni Covid-19 viiruse pandeemia mõju Eesti välispoliitikale ning võimalusi tugevdada kriisiohjet ja rahvusvahelist koostööd, et valmistuda tulevasteks kriisideks. Uuring hõlmab välisministeeriumi kriisiohje tegevust, koostööd Põhja-Balti riikide ja Poolaga, Euroopa Liidu rolli kriisi reguleerimisel ning kriisi globaalset reguleerimist ja Hiina rolli.

Loe rohkem

Eesti vajab Hiina strateegiat

Eesti on seni olnud üsna tagasihoidlik Aasia turgude vallutamisel. Eesti eksportartiklid Aasia suurima majandusega riiki Hiinasse moodustasid ainult 1,28% ekspordist 2018. aastal, samas kui Hiinast imporditud kaupade osakaal moodustas 3,67%.1

Loe rohkem

Kalev Stoicescu: Kaljulaidi Moskva visiit – mission impossible?

“Kõige olulisem küsimus on Eesti ja Venemaa motivatsioon kohtuda kõrgeimal tasemel. Eesti püüab näidata, et on avatud ega pelga Venemaaga suhelda, kuigi kahepoolsed suhted olemuslikult ei muutu,” kommeneetris Rahvsuvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur ja kolumnist Kalev Stoicescu 7. aprillil Postimehes ilmunud arvamusloos.

Loe rohkem