Euroopat tabas 2021–2023 vahel suur energiašokk, mis oli tingitud mitmest energiaturgu mõjutavast tegurist. Venemaa strateegia kasutada ära Euroopa sõltuvust Vene energiast ja seeläbi sundida Euroopa Liitu Venemaa geopoliitilistele nõudmistele järele andma ebaõnnestus, kui Venemaa alustas sõda Ukraina vastu.
Loe rohkem
Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu on andnud uue hoo vahepeal seiskunud Euroopa Liidu laienemisprotsessile. Nii Ukraina kui ka teiste kandidaatriikide puhul on ELi vastuvõtmiseni pikk tee. Siiski on kasulik juba praegu uurida, kuidas hakkab Ukraina võimalik liikmesus mõjutama ELi ja Eestit.
Loe rohkem
Eesti poliitikute seas on laialdane üksmeel, et Euroopa Liidu laienemine on kasulik nii julgeoleku tagamiseks kui ka majandusliku heaolu tõstmiseks. See puudutab eriti Ukrainat, aga kehtib ka teiste kandidaatriikide puhul. Siiski on parteide vahel erisusi selles, kui tugevalt laienemist toetatakse ning milliseid kompromisse ollakse selleks valmis tegema.
Loe rohkem
2023. aastal vallandus generatiivse tehisintellekti (AI) buum. Kiire sündmuste käik näitas aga selgelt, et valitsused ei ole valmis ohjama AI-süsteemide enneolematut mõju demokraatlike ühiskondade põhiväärtustele.
Loe rohkem
Ehkki Hiina Rahvavabariigi (HRV) tegevusse ja eesmärkidesse on hakatud suhtuma pragmaatilisemalt ja varasem naiivsus on kadumas, on Hiinale suunatud poliitika endiselt puudulik. Alahinnatakse kaudseid ohte, näiteks asümmeetriliste kaubandussuhete või ühesuunalise andmevooga kaasnevaid tagajärgi. Samuti ei teadvustata, et Rahvavabariigi seadusandlus toetab, mitte ei piira Hiina Kommunistliku Partei võimu, ning üksikisikute ja ettevõtete vabaduste kaitsmise asemel kohustab seadus neid vajadusel koostööle.
Loe rohkem
Enne Venemaa täiemahulist kallaletungi Ukrainale oli lääne tähelepanu pöördumas Ida-Aasiale ning 21. sajandi esimese poole olulisimaks sõlmküsimuseks peeti Hiinat. Uus olukord aga eeldab kõigilt osapooltelt rahvusvahelise julgeolekuarhitektuuri põhjalikku ümberhindamist. Eestile ja Jaapanile avab see võimaluse täiendada oma julgeolekukäsitlust nii seoses ühiste strateegiliste ohtude kui ka Venemaa ja Hiina põhjustatud laiemate geopoliitiliste nihetega.
Loe rohkem
Selles analüüsis väidetakse, et Euroopa Liidu ja NATO püüdlused kriitiliste toorainete tarneahelate tugevdamiseks on haavatavad Hiina Rahvavabariigi mõju suhtes peamistele sektori ettevõtetele. Käesolevas uurimistöös on luubi all Euroopa ainsa haruldasi muldmetalle töötleva ettevõtte Silmeti planeeritud laienemine, niisamuti ka ettevõtte omanike taust ning nende praegused ja ajaloolised seosed Hiina turu, partei-riigi, Rahvavabastusarmee ja Hiina kaitsetööstussektoriga.
Loe rohkem
Venemaa sõda Ukraina vastu on Euroopa geopoliitilises olukorras toonud kaasa mitu põhjalikku muutust. Mitu ELi liikmesriiki ja institutsiooni ütles lahti aastakümneid kestnud dogmaatilistest põhimõtetest ning väljakujunenud tavadest julgeoleku- ja kaitsepoliitikas, et vastata Venemaa agressioonile ja kaitsta Euroopat. Vastasseis väljendub kõige selgemini energiavaldkonnas, kuna nii sõja eel kui ka selle ajal kasutas Venemaa ära oma mõjuvõimu Euroopa energiaturul, et ohjata Euroopa vastumeetmeid, lõhestada ELi ja takistada liikmesriike suurendamast oma toetust Ukrainale.
Loe rohkem
Balti riigid lähtuvad oma julgeolekukaalutlustes juba ammu Venemaa sõjalise agressiooni ohu hindamisest Euroopas, kuid sellegipoolest mõjus 2022. aasta veebruaris Ukrainas vallandunud täiemahulise sõja jõhkrus ja ulatus šokina. Sõda on ajendanud kolme Balti riiki veelgi suurendama oma kaitsekulutusi ja kiirendama riigi kaitsevõime ülesehitamist.
Loe rohkem
Robotplatvormid, tehisintellekt ja autonoomsete funktsioonidega relvad on saanud kaitseuuenduste keskseks osaks. Suurriigid püüavad uudse tehnika toel saavutada ja säilitada potentsiaalsete vastaste ees strateegilisi eeliseid. Ent arenenumate tehisintellektipõhiste lahenduste tulemusel ei muutu keerukamaks mitte ainult tehnika, vaid ka sellega kaasnevad probleemid.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
