Balti riigid lähtuvad oma julgeolekukaalutlustes juba ammu Venemaa sõjalise agressiooni ohu hindamisest Euroopas, kuid sellegipoolest mõjus 2022. aasta veebruaris Ukrainas vallandunud täiemahulise sõja jõhkrus ja ulatus šokina. Sõda on ajendanud kolme Balti riiki veelgi suurendama oma kaitsekulutusi ja kiirendama riigi kaitsevõime ülesehitamist.
Loe rohkem
Robotplatvormid, tehisintellekt ja autonoomsete funktsioonidega relvad on saanud kaitseuuenduste keskseks osaks. Suurriigid püüavad uudse tehnika toel saavutada ja säilitada potentsiaalsete vastaste ees strateegilisi eeliseid. Ent arenenumate tehisintellektipõhiste lahenduste tulemusel ei muutu keerukamaks mitte ainult tehnika, vaid ka sellega kaasnevad probleemid.
Loe rohkem
Eesti võetud kohustus liikuda kliimaneutraalsuse poole ja samaaegne riikliku julgeoleku tugevdamine tekitavad vajaduse arendada ja võtta kasutusele uusi süsinikuvabu või vähese süsinikuheitega taskukohaseid, turvalisi ja ohutuid kohalikke energiaallikaid. Üha enam on levinud seisukoht, et tuumaenergia on hädavajalik tööriist kliimaneutraalsuse saavutamisel ning ka tulevase süsinikdioksiidivaba energiavarustuse kestlik komponent. Seetõttu kaalub Eesti ametlikult võimalust võtta kasutusele uue disainiga väikemoodulreaktorites (SMR) toodetud tuumaenergia.
Loe rohkem
Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika maid käsitletakse Euroopas sageli ennekõike läbi julgeoleku prisma, ent julgeolekuprobleemide lahendamiseks on vaja keskenduda nende riikide majandusele ja sotsiaalsele arengule. Euroopa Liidu koostöö edendamise ja demokraatlike väärtuste levitamise vahendiks neis riikides on Euroopa naabruspoliitika (ENP). Kuigi negatiivsed arengusuunad regioonis peegeldavad ENP edutust, on selle eesmärgid endiselt tähtsad. Eesti jaoks on ENP oluline raamistik, mis loob solidaarsust erinevate liikmesriikide prioriteetide vahel ja paneb paika ühised eesmärgid.
Loe rohkem
Käesolev mõttepaber pakub lugejatele lähemat käsitlust globaalse infokonflikti ühest konkreetsest aspektist – erinevate demograafiliste rühmade haavatavusest digitaalse desinformatsiooni suhtes. Eelkõige uuritakse selles keskealiste naiste (45-65-aastased) võrgukäitumist, kes on ühtlasi sagedased desinformatsioonisõnumite vastuvõtjad.
Loe rohkem
Käesolevas mõttepaberis kirjeldatakse Eesti ja Läti kohalike venekeelsete meediamaastike iseärasusi selleks, et välja töötada tõenduspõhine lähenemisviis, kuidas suurendada venekeelsete toimetuste ja kohalike ajakirjanike vastupanuvõimet ning jätkusuutlikkust töötada suure informatsioonilise haavatavusega piirkondades.
Loe rohkem
Venemaa sõjalistelt õppustelt, -operatsioonidelt ja kaitsetööstusnäitustelt on näha, et järjest enam õhu-, maa- ja mereplatvorme on mehitamata. Läänemaailma vaatlejad on mõned eksemplarid maha kandnud, pidades neid selgeks läbikukkumiseks ja ebarealistlike püüdluste näiteks, omamoodi Potjomkini küla laadseks demonstratsiooniks. Küll aga ei saa eitada, et Venemaa kaitsevaldkonna juhtidel, sõjalistel teoreetikutel ja praktikutel on suur huvi erineva autonoomiatasemega robotite sõjalise rakendamise vastu ülesannete täitmiseks.
Loe rohkem
Hoolimata geograafilisest vahemaast on Eestil ja Jaapanil mitmeid ühiseid julgeolekuküsimusi, näiteks küberruumi võimalik destabiliseerumine geopoliitiliste pingete ja konfliktide tõttu, riikliku digitaristu haavatavus ja küberrünnakute mõju usaldusele avatud, demokraatlikus ühiskonnas. Nimetatud probleemidega tegelemiseks on tarvis tihedat rahvusvahelist koostööd ja riiklike heade tavade ning kogemuste jagamist.
Loe rohkem
Vahemere piirkonnas paikvad liitlased eeldavad õigustatult, et NATO võtab ohte sama tõsiselt nii ida- kui lõunasuunal. NATO peab välja töötama ja rakendama lõunale suunatud kõikehõlmava strateegia ja plaani, mis sisaldab konkreetseid eesmärke, ühiseid tegevusi ja ressursse. Alliansi sidusus ja solidaarsus sõltub suurel määral liitlaste võimest saavutada neid eesmärke. Kirde-ääreala liitlased on valmis oma osa täitma, kuid Vahemere liitlased omavad teadmisi ja ekspertiisi, mida on vaja nende regiooni strateegia määratlemiseks.
Loe rohkem
Hiina pürgib kommunistliku partei (HKP) juhtimisel maailma esimeseks totalitaarseks tehnoloogiapõhiseks superriigiks. Ükski riik ei jää sellest arengust puutumata, ka Eesti, kus „turvalahendustele“ spetsialiseerunud Hiina riiklik tehnoloogiaettevõte Nuctech jälgib NATO–Venemaa piiri ületavaid veoseid, kasutades Euroopast kopeeritud kiirguspõhist tehnoloogiat.
Loe rohkem